Jüri Kolk

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib eesti luuletajast; kalateadlast kae artiklist Jüri Kolk (ihtüoloog).

Jüri Kolk esinemas HeadReadi proosavõistulugemisel Tallinna kirjanike maja musta laega saalis
Foto: Ave Maria Mõistlik, 28. mai 2015
Jüri Kolk oma luulekogu esitlusel Tartu kirjanike majas 23.04.2013

Jüri Kolk (sündinud 19. juulil 1972) on eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist.

Kolk on õppinud Tartu Ülikoolis[viide?] eesti filoloogiat ning töötanud näiteks A. Le Coqi õlletehase tootmises ostujuhina, ekspordispetsialistina, vahetusejuhina ja villija operaatorina[viide?]. 2010–2012 oli Tartu NAKi liige[viide?]. Ta on tegelnud sportliku vabavõitlusega.[1]

Jüri Kolgi esikkogu "Barbar Conan peeglitagusel maal" oli Betti Alveri kirjandusauhinna nominent.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Barbar Conan peeglitagusel maal (ja mis ta seal rääkis)", Tartu: Võluri tagasitulek, 2009
  • "Jää on paksem kui veri", Pärnu-Saarde: Jumalikud Ilmutused, 2011
  • "Seitse surmavoorust", Pärnu-Saarde: Jumalikud Ilmutused, 2013
  • "Ära mine valguse poole", Pärnu-Saarde: Jumalikud Ilmutused, 2013
  • "Teisipäevamaa", Pärnu-Saarde: Jumalikud Ilmutused, 2014
  • "Otse aia taga", Pärnu-Saarde: Jumalikud Ilmutused, 2014
  • "Mee lakkumine ei ole meelakkumine", Pärnu-Saarde: Jumalikud ilmutused, 2015
  • "Suur võidujooks", Tuum, 2015
  • "Igapidi üks õnn ja rõõm", EKSA, 2016
  • "Roheline suits", Post Factum, 2017
  • "Kuu ja kirves", Kingitud Hobune, 2017
  • "Naistepäev", Kingitud Hobune, 2017
  • "Esimene malbe päev sel aastal", SA Kultuurileht, 2018
  • "Laskmata karu peied", Kingitud Hobune 2019
  • "Renate", Eesti Digiraamatute Keskus, 2020
  • "Argitraagikaid ja teisi artikleid", EKSA, 2021
  • "Hele täht", EKSA, 2021
  • "Fuuga", Puänt, 2023

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • John Hall "Sherlock Holmes Rafflesi hotellis" Ersen, 2011
  • Dot Hutchison "Liblikate aed" Pegasus, 2018
  • James Robertson "Järgneb ehk vestlused kärnkonnaga" Varrak, 2018
  • Karin Slaughter "Hea tütar" Pegasus, 2018
  • Darcey Bell "Väike teene" Tammerraamat, 2018
  • Stephen King "Kirjutamisest: Mälestusteraamat ametioskustest" Hea Lugu, 2018
  • C.J. Tudor "Annie Thorne'i kadumine" Varrak, 2019
  • Kevin Pryslak "Võta vabalt" Tammerraamat, 2019
  • Rutger Bregman "Utoopia realistidele" Tammerraamat, 2019
  • Beatrix Potter "Kogutud lood" Tammerraamat, 2019
  • David Grann "Kadunud linn Z. Iidse kuningriigi otsingud Amazonase südames", Eesti Raamat, 2019
  • Karin Slaughter "Ilusad tüdrukud" Pegasus, 2019
  • Richard Roper "Põhjus elada" Tänapäev, 2020
  • Dav Pilkey "Kapten Aluspüksi seiklused", Varrak, 2020
  • Allan Martin "Turbasurnud", Eesti Raamat, 2021
  • Dav Pilkey "Kapten Aluspüks ja rääkivate vetsupottide rünnak", Varrak, 2021
  • Abigail Dean "Tüdruk A", Rahva Raamat, 2021
  • S. J. Bennett "Windsori sõlm " Eesti Raamat, 2021
  • Sally Harris "Topelt-Felix" Vesta, 2021
  • Jemma Hatt "Seiklejad ja äraneetud loss" Eesti Raamat, 2021
  • Peter May "Mustmaja" Eesti Raamat, 2021
  • Liz Nugent "Oliver, kildhaaval" Rahva Raamat, 2021
  • Lucinda Berry "Täiuslik laps" Rahva Raamat, 2021
  • Jemma Hatt "Seiklejad ja aarete tempel" Eesti Raamat, 2022
  • Ben Miller "Päev, mil ma kukkusin muinasjuttu" Eesti Raamat, 2022
  • Dav Pilkey "Kapten Aluspüks ja põrutavalt paheliste sööklatädide sissetung süvakosmosest" Varrak, 2022
  • Kimi Cunningham Grant "Need vaiksed laaned" Vesta, 2022
  • Peter Swanson "Ohtlik tutvus" Rahva Raamat, 2022
  • Lucia Berlin "Koduabilise käsiraamat" Toledo, 2022
  • Abir Mukherjee "Tõusik" Eesti Raamat, 2022
  • Peter May "Lewise mees" Eesti Raamat, 2022
  • George Saunders "Kümnes detsember" Tänapäev, 2022
  • Jacqueline Harvey "Willa ja Auh" Ühinenud ajakirjad, 2023
  • Jemma Hatt "Seiklejad ja saladuste linn" Eesti Raamat, 2023
  • Peter May "Lewise malenupud" Eesti Raamat, 2023
  • Jamie Oliver "Billy ja hiiglaslik seiklus" Varrak 2023
  • Paul Cleave "Vaiksed inimesed" Ühinenud ajakirjad, 2023
  • Charles Dickens "Jõululaul" Rahva Raamat, 2023

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tartus selgub parim vabavõitleja". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2016. Vaadatud 30. septembril 2016.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]