Jonstorpi kihistu
Jonstorpi kihistu (inglise keeles Jonstorp Formation) on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe kihistu.[1] Seda hakkas esimesena eristama Vladimir Jaanusson aastal 1963. Kihistu stratotüüp on määratlemata.
Kihistut eristatakse Kesk-Eesti aladel, kus sellel lasub Halliku kihistu, ja Lõuna-Eestis, kus sellel lasub Jelgava kihistu.
Kihistus esineb vahel bentoniidikiht, mida peetakse Svedasai ja Moe kihistute bentoniidikihtidega vastavuses olevaks. Kihistut määratletakse erinevalt: Jaanusson defineeris seda Rootsis kui Pirgu lademe alumist osa, millest osa moodustasid punased kivimid. Ralf Männil määratles kihistut aastal 1966 aga üksnes punaste kivimite kihina. Et kihistut määratleti erinevalt, võttis Petras Lapinskas aastal 1968 Leedu punaste kivimite tähistamiseks kasutusele mõiste Biržai kihistu, et vältida Jonstorpi kihistu nimetuse kasutamist. Osad autorid laiendavad siiski tänapäeval Jonstorpi kihistu mõistet, lugedes selle osaks ka Tootsi kihistu. Kihistu moodustab punane lubjakivi või mergel. Sealsed kivimid sisaldavad erinevate selgrootute kodade tükikesi, aga mikrofossiilid selles üldiselt puuduvad. Kohati sisalduvad selles ka paksud kivistunud muda kuhjatised, milles sisaldub ohtralt selgrootute skeletijäänuseid. Üleminek Jonstorpi ja Moe kihistu vahel on sujuv.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Jonstorpi kihistu Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 03.08.2019)
- ↑ Linda Hints, Asta Oraspõld, Jaak Nõlvak. The Pirgu Regional Stage (Upper Ordovician) in the East baltic: lithostratigraphy, biozonation and correlation, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Geology, 2005