Jüri Engelbrecht

Allikas: Vikipeedia
Jüri Engelbrecht teadusuuringute rahvusvahelistumise seminari avasõnu pidamas

Jüri Engelbrecht (sündinud 1. augustil 1939) on eesti mehaanikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Ta lõpetas 1957. aastal Tallinna 7. Keskkooli ning 1962. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinseneri diplomiga, läbis samas aspirantuuri ning kaitses 1968. aastal tehnikakandidaadi väitekirja mehaanika alal. 1982. aastal omandas Jüri Engelbrecht Ukraina TA Mehaanika Instituudi juures füüsika-matemaatikadoktori kraadi pideva keskkonna mehaanika alal ning 1984. aastal anti talle professori kutse. Ta on 1999. aastast Budapesti Tehnikaülikooli audoktor.

Tallinna Tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide kateedrisse asus Jüri Engelbrecht tööle juba õpingute ajal ning ülikooli lõpetamisel jätkus tema tegevus pärast suunamise tõttu eemaloldud aastat sama kateedri juures kuni 1968. aastani. Edasi on Jüri Engelbrechti teadlasetee nelja aastakümne vältel olnud seotud Küberneetika Instituudiga, kus valmis ka tema doktoritöö lainelevi teooriast. Ta on töötanud vanemteaduri, mehaanika osakonna juhataja, teadusala asedirektori, mehaanika ja rakendusmatemaatika osakonna juhataja ning erakorralise juhtivteaduri (alates 2005) ametikohtadel. 1999. aastal loodi tema initsiatiivil Mittelineaarsete Protsesside Analüüsi Keskus (Eesti teaduse tippkeskus 2002–2007), mille juhataja ta tänaseni on.

Teadusuuringute kõrval on professor Engelbrecht 1984. aastast alates osalenud TTÜ õppetegevuses: omal ajal lugenud matemaatika ja teoreetilise mehaanika põhikursust, viimasel ajal mittelineaarse mehaanika ning matemaatilise modelleerimise erikursusi, juhendanud kraadiõppureid ning juhtinud rakendusmehaanika õppetooli. Ta on töötanud erinevates Euroopa ülikoolides, sh Prahas, Cambridge’is, Pariisis, Torinos, Aachenis, kuulunud Rahvusvahelise Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Liidu büroosse, on mitme teaduste akadeemia ja teadusühingu liige. Jüri Engelbrechti teadustöö põhisuunad on olnud matemaatiline füüsika ja teoreetiline mehaanika: mittelineaarne lainelevi ja dünaamika, komplekssüsteemide omapära keerukuse ja lihtsuse sümbioosis, sh südamerütmi dünaamika modelleerimine. Ta on üheksa monograafia ja kolme õpiku (kaas)autor. Tema sulest on ilmunud enam kui 300 artiklit, neist ligikaudu 200 eelretsenseeritavates ajakirjades ning tema juhendamisel on kaitstud 6 doktori- ja 7 magistritööd.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Jüri Engelbrecht 1990. aastal mehaanika alal. Ta oli aastatel 19942004 Akadeemia president ning on 2004. a alates asepresident.

1994. a alates osaleb Jüri Engelbrecht Eesti teaduspoliitika väljatöötamisel ning omab ulatuslikku kogemust Euroopa teaduspoliitika rakendamise ja nõustamise alal. Ta oli Euroopa Liidu teadusvolinikku nõustava kogu (EURAB) liige. Käesoleval ajal on ta Euroopa Teaduste Akadeemiate Föderatsiooni (ALLEA) president, Euroopa Teadusfondi (ESF) nõukogu liige ja Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) liige, mitme Euroopa Liidu juures tegutseva ad hoc komisjoni liige jne. Teaduskompetentsi Nõukogu esimehena (1997–2003) on akadeemik Engelbrecht toonud tänasesse Eesti teadusesse ja suhtlemisse teadlaste vahel sellise termini nagu excellence in research – teadust tehtagu tasemel, mis on konkurentsivõimeline igas maailma punktis. Samuti algatas ta tippkeskuste programmi.

Teadustöö ja teaduspoliitilise tegevuse eest on Jüri Engelbrechti tunnustatud Eesti, Soome, Prantsuse, Poola ja Belgia riiklike aumärkidega ning ta on pälvinud mitmeid teadusauhindu, sh kahel korral Eesti Vabariigi teaduspreemia (1992 ja 2008), A. von Humboldti teaduspreemia (1993), Balti akadeemiate medali (2000). Ta on Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige ja kuulub TEA entsüklopeedia akadeemilisse kolleegiumisse.

Keerukuse ja lihtsuse sümbioos köidab akadeemik Engelbrechti ka väljaspool teadusruumi, tema huvide sfääri kuuluvad filosoofia, muusika, keeled jpm. Kooliajast on külge jäänud sporditegemine, eriti suusatamine ja jooksmine.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1987 Accademia Peloritana dei Pericolanti (Itaalia) liige;
  • 1992 EV teaduspreemia;
  • 1993 A. von Humboldti teaduspreemia;
  • 1995 Soome Valge Roosi aumärk;
  • 1996 Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige;
  • 1996 New Yorgi Teaduste Akadeemia liige;
  • 1996 Läti Teaduste Akadeemia välisliige;
  • 1998 Ungari Teaduste Akadeemia auliige;
  • 1998 Göteborgi Kuningliku Teadus- ja Kunstiühingu välisliige;
  • 1999 Eesti TA medal;
  • 1999 TTÜ medal Mente et manu;
  • 1999 Eesti Vabariigi Riigivapi IV klassi teenetemärk;
  • 1999 Budapesti Tehnikaülikooli audoktor (Dr.hc);
  • 2000 Balti akadeemiate medal;
  • 2000 Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis auliige;
  • 2002 Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist;
  • 2003 Prantsusmaa Akadeemiliste Palmide Ordeni rüütlimärk;
  • 2003 Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige;
  • 2004 Haridus- ja Teadusministeeriumi teenetemärk nr 1;
  • 2004 Academia Europaea liige;
  • 2005 Poola Vabariigi Teeneteordeni Rüütlirist;
  • 2005 Eesti TA Nikolai Alumäe nimeline medal;
  • 2005 Bulgaaria Teaduste Akadeemia Marin Drinovi medal;
  • 2007 sai ta Riigivapi III klassi teenetemärgi [1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]