Jõhvi Gümnaasium

Jõhvi Gümnaasium
Jõhvi Gümnaasium
	Jõhvi Gümnaasiumi peasissepääs
Asutatud	1919
Koolitüüp	Gümnaasium
Direktor	Tiit Salvan
Õpilaste arv	584 (seisuga 12. september 2012)
Klassikomplekte	26
Õpetajate arv	113 (2008/09)
Koolipersonal	132 (2008/09)
Maakond	Ida-Virumaa
Vald	Jõhvi vald
Asula	Jõhvi
Kooli ajaleht	Oma Ekspress
Kodulehekülg	http://www.johvig.edu.ee
Koordinaadid	59° 20′ 59″ N, 27° 24′ 55″ E

Jõhvi Gümnaasium on üldhariduskool Ida-Virumaal Jõhvi linnas.

Kooli direktor on Tiit Salvan.

Sisukord

1 Ajalugu
2 Direktorid aastatel 1919–2012
3 Statistika
4 Õppekava
- 4.1 Valikained
- 4.2 Vastuvõtt gümnaasiumiastme 10. klassi
5 Jõhvi Gümnaasiumis õppinud silmapaistvaid isikuid
6 Koolilaul
7 Viited
8 Välislingid

Ajalugu [muuda]

Jõhvi Ühisgümnaasiumi hoone. Põles 1944.

Jõhvi Gümnaasiumi ajalugu algab 1919. aastast, kui 27. juulil kogunesid Jõhvi alevivalitsusse ümbruskonna valdade esindajad, et arutada keskkooli avamist Jõhvis. Kool registreeriti Jõhvi Reaalgümnaasiumi nime all. 20 tuhat marka kooli avamiseks andsid aga vallad. Kooli jaoks üüriti kaks suurt tuba Narva tn. M. Nigoli eramajas. 20. septembril 1919. a. algaski õppetöö 33 õpilasega. Kooli juhatajaks sai August Möller. 1922. a. kevadel lõpetas kooli esimene lend 12 noorega. Lõputunnistuse nr. 1 sai Mihkel Usai, kes hiljem lõpetas Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna ja oli 20 aastat Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud ja kateedrijuhataja.

1919 – Jõhvi reaalgümnaasium
1923 – Viru maakonna ühisgümnaasium. Alustati uue koolimaja ehitust, mis valmis sama aasta sügiseks. Novembris algas õppetöö kümne humanitaar- ja reaalkallakuga klassikomplektiga. Kooli nimetati nüüd Viru maakonna Jõhvi Ühisgümnaasiumiks.
1931 – Jõhvi era-ühishumanitaargümnaasium, kuid oli sunnitud 1938. aastal rahapuudusel tegevuse lõpetama.
1938 – Jõhvi Keskkool
1944 – Jõhvi mittetäielik keskkool Sügisel hävitas sõjatuli koolihoone ning õppetöö viidi Jõhvi algkooli hoonesse, kus ruumide puudusel töötati kolmes vahetuses.
1945 – Jõhvi Eesti Keskkool
1949 – Jõhvi 1. Keskkool
1953 – Jõhvi 7-kl kool
1956 – Jõhvi 1. Keskkool
1961 – Kohtla-Järve 5. Keskkool
1967. aasta jaanuaris sai kool uue maja aadressil Gagarini 5 (praegune Hariduse tänav). Koolis oli 40 klassikomplekti, 1400 õpilast ja 55 õpetajat
1967 – A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkool
1989 – Jõhvi 1. Keskkool
1993. aastal alustas tööd kooli hoolekogu ja õpilasomavalitsus, rajati arvutiklass, loodi sõprussidemed Rootsi ja Saksamaa koolinoortega. Traditsiooniks muutusid kooli rahvatantsupeod.
1996 – Jõhvi Gümnaasium

Direktorid aastatel 1919–2012 [muuda]

Nimi	Direktor aastatel
August Möller	1919–1921
Kurt Lipp	1921–1925
Gustav Rosenberg	1925–1932
Villem Sõerd	1932–1937
Voldemar Raam	1937–1940
Paul Vaarak	1940–1941
Julius Blauberg	1942–1944
Rudolf Ento	1944–1945
Johannes Mardi	1945–1950
Salme Mardi	1950–1951
Aleksander Jakobson	1951–1952
Emilie Laev	1952–1953
Julius Kippar	1953–1959
Valve Rannula	1959–1984
Tiit Haljand	1984–1994
Uno Kõiv	1994–1999
Vallo Reimaa	1999–2007
Ivo Tupits	2007–2011
Tiit Salvan	2012-

Statistika [muuda]

Õpilaste arv läbi aastate
Aasta	Õpilaste arv
1919	33
1967	1400
2008	617
2012	584

Õpilaste arv seisuga 30. september 2008
Klassid	Õpilaste arv
1.–3.	150
4.–6.	121
7.–9.	167
10.–12.	164
Kokku	617
Allikas: Jõhvi Gümnaasium

Õppekava [muuda]

Lisaks riiklikus õppekavas sätestatud kohustuslikele ainetele muudavad Jõhvi Gümnaasiumi omanäoliseks koolis õpetatavad valikained.

Valikained [muuda]

Valikud tehakse poolaastaks. Igal poolaastal on eraldi kursused, mis ei eelda eelnevate kursuste läbimist. Soovituslik on valida igal poolaastal uus suund. Valikaine on kohustuslik.

Majandusõpe

10. klassis – 2 tundi nädalas ehk 35+35 tundi.

Esimeses perioodis käsitleme inimese ja ettevõtte majanduslikku käitumist. Miks inimeste võimed ja oskused on piiratud ? Miks kõigist ei saa Carusosid, Rembrandte või Morganeid?
Teine periood on pühendatud valitsusele ja majanduspoliitikale. Peame mõistma, et me ei saa lõpmatult tarbida ja selleks, et toota, on vaja tootmistegureid.

11. klassis – 2 tundi nädalas ehk 35+35 tundi.

Esimeses perioodis – Ettevõttemajandus. Ülevaade ettevõtete kujunemise ajaloost ja arengust kuni tänaste kaasaegsete tootmismeetoiteni. Ühe tootmismeetoditeni. Ühe tootmisettevõtte külastus.
Teises perioodis – Asjaajamise alused lähtuvalt asjaajamisseadusest ja arhiiviseadusest. Sissejuhatus raamatupidamise põhitõdedesse. Koostame bilansi ja kasuaruande.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused

Eesmärk: Omandada vaatlus- ja analüüsioskus, teadusliku uurimustöö koostamise alused, praktilisi loodusteadmisi, arendada Ida-Virumaa keskkonnaprobleemide kaudu koduarmastust, probleemide nägemise ja lahendamise oskust.

Meetodid: Õppekäigud ja -ekskursioonid, referaadid, plakatid ja ettekanded, vestlus ja rühmatöö, individuaalne töö.
Teemad: Olulisemad ökoloogiaalased mõisted, tähtsamad ökosüsteemid Ida-Virumaal, nende liigiline analüüs, seos keskkonnateguritega, olulisemad kekskonnaprobleemid Eestis ja Ida-Virumaal, tähtsamad looduskaitsealased mõisted, looduskaitseobjektid Ida-Virumaal, nende olukorra kirjeldus, keskkonna- ja looduskaitsealane liikumine.

Kursuse jooksul kogutud materjali ja iseseisva töö põhjal saab õpilane koostada uurimustöod, mis sobib üheks gümnaasiumi lõpueksamiks ning millega saab konkureerida mitmetel keskkonnaalastel võistlustel ja saab hea baasi õpinguteks kõrgkoolis.

Riigikaitseõpetus

Eesmärgiks on suurendada noorte teadlikkust isamaalisusest ja riigikaitsest. Kursuse jooksul on võimalik omandada teadmisi erinevatest valdkondadest, alates Eesti Kaitsejõududest, topograafiast, meditsiinist, relvadest ja välismissioonidest, lõpetades sõduri baasoskuste, keskkonnakaitsega Kaitseväes ja Eesti sõjaajalooga. Praktiliselt on võimalik omandatud teadmisi kinnitada kursuste lõpulaagrites pimedas metsas kaardiga orienteerudes või lasketiirus märki lastes. Riigikaitseõpetuse õpetajateks on kursuse vältel lisaks aineõpetajale veel erinevate alade kaitseliitlased, kaitseväelased ja lisaks veel pajudele muude elualade teenistujad.

Meediaõpetus "Meedia on relv ja relvadega tuleb osata ümber käia."(Rahvasuu)

Meedia on ühiskonna arengu olulisi hoobasid, samas on ta ka ühiskonna peegeldus. Pakkudes meie infot sündmustest ja asjadest, millega meil isiklik kontakt puudub vajame oskust eraldada olulist ebaolulisest. Kuidas leida üles just see, mida vajame?

Meediaõpetuse kursus keskendub ajakirjanduse peamistele liikidele, nende rollile ühiskonnas ning meediaga seotud olulistele küsimustele. Räägime meedia eetikast ehk siis sellest, kuidas ajakirjandusse sattudes käituda ja ellu jääda. Teooriale lisaks proovime nii trükiajakirjanduse praktilist poolt. Meediaõpetus pakub hulga loomingulisi ülesandeid, kaasa mõtlemist ja iseseisvat tööd.

Vastuvõtt gümnaasiumiastme 10. klassi [muuda]

Gümnaasiumi vastuvõtmist võib taotleda põhihariduse omandanud õpilane olenemata tema rahvastikuregistrijärgsest elukohast.
Gümnaasiumi 10. klassi võetakse õpilasi põhikooli lõpueksami hinnete ja sisseastumistesti alusel (konkurss) lähtudes õpilaskohtade arvust klassis.
Sisseastumistestita võetakse vastu õpilased, kes on saavutanud maakondlikel 9. klassi aineolümpiaadidel 1.–3. kohti või riiklikel 9. klasside aineolümpiaadidel 1.-10. kohti, kelle põhikooli lõputunnistuse hinne on ”4” ja ”5”, kaasa arvatud eksamihinded. Nimetatud nõudeid ei esitata oskusainetele.
Sisseastumisel arvestatakse õpilase järgmisi tulemusi:
1. põhikooli eesti keele lõpueksami tulemus punktides jagatud kahega (maksimaalselt on võimalik koguda 50 punkti);
2. põhikooli matemaatika lõpueksami tulemus punktides (maksimaalselt 50 punkti);
3. komplekstest (A/B võõrkeel, füüsika, keemia,bioloogia, ajalugu, geograafias ja ühiskonnaõpetus (eesti keel vene õppekeelega põhikooli lõpetanule). Maksimaalselt on võimalik komplekstestiga koguda 70 punkti.
Testile registreerimine toimub kooli kodulehel või koha peal kantseleis, milleks täidetakse sooviavaldus. Test viiakse läbi kooli ruumides, sooritamiseks antav aeg on 90–120 minutit. Abivahenditest on testi sooritamisel lubatud kasutada kalkulaatorit.
Sisseastumiskatsed toimuvad mai esimesel nädalal ja nende läbiviimise aeg avaldatakse kooli kodulehel jaanuari viimasel nädalal.
Erandkorras võib direktori otsusega sooritada sisseastumiskatse muul ajal.
Testi positiivselt läbinute nimed avalikustatakse kooli kodulehel hiljemalt 1. juuniks ning gümnaasiumi vastuvõetavate isikute nimekiri 5. juuliks. Täpsem info tulemuste kohta on kättesaadav alates nimetatud kuupäevadest kooli kantseleis.