Jõgeva vald

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artikleid Jõgeva vald (Laiuse kihelkond) ja Jõgeva vald (1939)

Jõgeva vald


Jõgeva valla lipp.gif
Jõgeva valla lipp

Jõgeva valla vapp.gif
Jõgeva valla vapp


Pindala: 458 km²
Elanikke: 5223 (1.01.2010)[1]
4814 (1.01.2010, arvestatud rännet)[1]
Keskus: Jõgeva


Jogeva vald.png

Jõgeva vald on omavalitsusüksus Jõgeva maakonnas. Vald paikeb ümber Jõgeva linna, maakonna põhja- ja keskosas. Vallavalitsus paikneb Jõgeval.

Jõgeva vald on üks suuremaid Eesti maavaldasid pindalaga 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ning 50% metsamaad. Vallas asub 37 küla ja 4 alevikku. Omavalitsuse praegused piirid kujunesid välja 1979. aastal [2], mil Jõgeva külanõukoguga liideti Pedja külanõukogu.

Asend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõgeva vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vallaga, läänes Puurmani ja Pajusi vallaga. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Jõgeva–Põltsamaa maantee ja Jõgeva–Mustvee maantee (Põltsamaa-Mustvee maantee) ning Tapa–Tartu raudtee.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõgeva valla territooriumi tuumiku moodustavad Pedja jõe ja tema lisajõgede Onga ja Kaave valgalad ning Vooremaa põhjaosa Laiuse suurvoor. Valla äärealad jäävad Endla soostiku ja Kesk-Eesti moreentasandikule. Valla territooriumil asuvad Endla ja Mustallika looduskaitseala. Valla maa-alast on umbes 60% nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, mis paiknevad peamiselt valla kesk- ja lääneosas, hõlmates enda alla Kurista, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Jõgeva alevik, Siimusti ja Painküla alad.

Suurematest veekogudest paiknevad osaliselt või täielikult valla piirides:

LaiuseKuremaa piirkond asub Saadjärve voorestiku keskosas. Seal vahelduvad 20–30 meetri kõrgused voored soo- ja järvenõgudega.

Maavarad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõgeva valla territooriumil on arvestatavad turba, ehitusliiva ja ehituskruusa varud. Täielikult või osaliselt paikneb valla maadel seitse turbamaardlat, kaks ehituskruusa maardlat, kaheksa ehitusliiva maardlat ja üks ehituslubjakivi maardla.

Asustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõgeva vallas eristub kesksete asulate järgi viis põhilist piirkonda – Vaimastvere, Laiuse, Kuremaa, Jõgeva aleviku ja Siimusti. Kokku on Jõgeva vallas 41 asulat.

Alevikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõgeva alevik, Kuremaa, Laiuse, Siimusti

Külad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alavere, Ellakvere, Endla, Kaera, Kassinurme, Kaude, Kivijärve, Kurista, Kõola, Kärde, Laiusevälja, Lemuvere, Liivoja, Lõpe, Mooritsa, Mõisamaa, Paduvere, Painküla, Pakaste, Palupere, Patjala, Pedja, Raaduvere, Rohe, Selli, Soomevere, Teilma, Tooma, Vaimastvere, Vana-Jõgeva, Vilina, Viruvere, Võduvere, Võikvere, Vägeva, Väljaotsa, Õuna

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõgeva vallas elas 2012. aasta alguse seisuga 4911 inimest[2]. Sarnaselt enamike maaomavalitsustega iseloomustab ka Jõgeva valda pidev rahvastiku vananemine ja vähenemine. Rahvastikumuutused alates aastast 2000:

2000 2003 2006 2009 2012
5410 5379 5316 5117 4911

Jõgeva valla rahvastik on koondunud suurematesse keskustesse nagu Siimusti (726 elanikku), Jõgeva alevik (560), Laiuse (411), Kuremaa (344) ja Vaimastvere (287).

Valla elanikest moodustavad 94,3% eestlased. Enam esindatud rahvused on veel venelased (3,4%) ja soomlased (0,9%). Ülejäänud rahvused moodustavad elanikkonnast alla 0,5%. Kokku elab Jõgeva vallas 17 rahvuse esindajaid [2]

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valla suurimad tööandjad on avalik sektor, Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning põllumajandus- ja puidutöötlemisettevõtted.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

58.8127777826.29166667