Isikuvastased süüteod

Allikas: Vikipeedia

Isikuvastased süüteod on süüteod, mis kahjustavad inimese individuaalõigushüvesid.[1] Need hüved on seotud kas inimese bioloogilise eksistentsiga (elu, tervis) või tema sotsiaalse ja õigusliku seisundiga (vabadus, seksuaalne enesemääramine). Isikuvastased süüteod on alati suunatud mõne konkreetse isiku õigushüve vastu.[2]

Isikuvastaste süütegude liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Isikuvastased süüteod on sätestatud karistusseadustiku (edaspidi KarS-i) üheksandas peatükis, mis omakorda jaguneb kaheksaks jaoks.[3]

Eluvastased süüteod[muuda | muuda lähteteksti]

Inimelu on ühesuguselt kaitstud selle tekkimisest elu lõpuni. Inimese areng (imik, väikelaps, nooruk) või taandareng (keskiga, raukus) ei mõjuta õiguskaitset. Samuti ei mõjuta õiguskaitset inimese tervislik seisund, elutahe, kvaliteet vms.[4] Elu pole õiguskaitse all aga näiteks enesetapu ning hädakaitse[3] korral või vaenlase surmamisel sõjas.[5]

Tervisevastased süüteod[muuda | muuda lähteteksti]

Tervisevastased süüteod jagunevad kaheks: tervist kahjustavad süüteod ning vägivallateod ehk kehaline väärkohtlemine.[3] Neid kahte eristab ka kaitstav õigushüve – tervis ning kehaline puutumatus.[6]

Tervisekahjustus on inimese organismis haigusliku seisundi tekkimine või selle võimendamine, mille on põhjustanud füüsikaline, keemiline, psüühiline, mehaaniline, bioloogiline vm tegur:[7]

  • füüsikaline on nt inimese jaoks liiga kõrge või madal temperatuur;
  • keemiline on nt mürgine aine;
  • psüühiline on nt lapse ehmatamine;
  • mehaaniline on nt tuli- või külmrelv;
  • bioloogiline on nt haiguslik protsess.

Kehaline väärkohtlemine on tegu, millega ületatakse tavalise füüsilise kontakti piir. Karistatavad pole aga väheintensiivsed teod, nt kinnihoidmine, pigistamine, trügimine.[8]

Elu ja tervist ohustavad süüteod[muuda | muuda lähteteksti]

Elu või tervist ohustavad süüteod loovad küll ohu teise elava inimese elule või tervisele, kuid tagajärjeks pole surm või tervisekahjustus (sellisel juhul oleks tegemist juba tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega). Samuti puudub süüdlasel tahtlus nimetatud tagajärgi põhjustada, sest muidu oleks täidetud tapmise või tervisekahjustuse tekitamise katse koosseis.[9]

Raseduse ebaseaduslik katkestamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis ei peeta raseduse katkestamiseks toiminguid embrüoga kahe nädala jooksul pärast munaraku viljastamist, kuigi seaduses selline säte puudub.[10] Meie õiguses on kasutusel tähtajavariant:[11]

  • iga naine võib raseduse katkestada, kui rasedus pole kestnud enam kui 11 nädalat;
  • kui rasedus on kestnud 11 kuni 21 nädalat, siis võib seda katkestada üksnes teatud tingimustel:
  1. naise tervis on raseduse tõttu ohus;
  2. lapsel võib olla tervisekahjustus;
  3. lapse kasvamist takistab raseda halb tervis;
  4. rase on alla 15-aastane või üle 45-aastane.

Tuhude tekkimisel ehk emakakaela avanemisel võetakse elu karistusõigusliku kaitse alla. Sellest hetkest alates pole loode kaitstud mitte ainult tahtliku, vaid ka ettevaatamatu vigastamise või surmamise eest.[12]

Inimloote ebaseaduslik kohtlemine[muuda | muuda lähteteksti]

Embrüo loetakse looteks üheksandaks rasedusnädalast alates.[13] KarS §-d 130–132 kaitsevad üksnes embrüot, kuid § 129 ka loodet pärast üheksandat rasedusnädalat. Samas pole karistusõiguslikult kaitstud loote tervis.[14]

Vabadusevastased süüteod[muuda | muuda lähteteksti]

Karistusõiguslikult on kaitstud isikuvabadus, mis on sätestatud ka põhiseaduses.[15] Vabadus liigitub liikumisvabaduseks ning tahtekujunduseks.[3]

Liikumisvabaduse all mõistetakse inimese potentsiaalset võimalust lahkuda mistahes ajal oma asukohast. Tähtis pole see, kas isik ka päriselt soovib liikuda või mitte, loeb vaid võime seda teha. Samas ei saa liikumisvabadust võtta nt väikelapselt, magajalt või teadvusetult isikult. Kui kannatanule jäetakse tavapärasest koormavam või raskem võimalus oma asukohast lahkuda, siis pole tegemist liikumisvabaduse võtmisega.[16]

Tahtekujunduse ehk vaba motivatsiooni rikkumine tähendab seda, et kannatanul ei lubata ise otsustada, millist informatsiooni ta soovib enda kohta avaldada, kas ta soovib lasta end teaduslikult uurida vms.[17]

Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod[muuda | muuda lähteteksti]

Seksuaalsüütegusid on samuti kahte liiki: füüsilise kontaktiga (keha puudutamine) või kehakontaktita (kannatanu kas tajub neid tehtavat või paneb need toime iseendaga).[18]

Surnuvastased süüteod[muuda | muuda lähteteksti]

Surnuvastased süüteod on karistatavad, et austada lahkunuid ning nende lähedasi. Nende KarS-i paragrahvidega ei kaitsta avalikku korda, vaid individuaalõigushüve, mis ei kuulu isikule endale, vaid on oluline just elavate inimeste vahelise rahu ja korra tagamiseks.[19]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. J. Sootak. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura 2015, VI.6.
  2. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 11.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Karistusseadustik. – RT I, 10.07.2020, 18
  4. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 14.
  5. J. Sootak. Surmanuhtlus: kriminaalpoliitiline ja õigusfilosoofiline aspekt. Tartu: TÜ kirjastus 1996, lk 11–12.
  6. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 63
  7. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 66.
  8. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 71.
  9. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 92.
  10. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 18.
  11. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus. RT I, 13.03.2019, 134.
  12. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 23.
  13. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus. RT I, 28.12.2017, 35.
  14. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 16.
  15. Eesti Vabariigi põhiseadus. RT I, 15.05.2015, 2.
  16. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 102–103.
  17. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 104.
  18. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 112.
  19. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 137.