Isa ja poeg

See artikkel on Tartu skulptuurist; Tallinna ehitisest vaata Isa ja poeg (ehitis)

"Isa ja poeg" on Eesti skulptori Ülo Õuna skulptuur Tartus Küüni tänaval. Teos sümboliseerib eri põlvkondade suhet, kus lapsed üha vanematest üle kasvavad.

Tartust pärit Õun modelleeris "Isa ja poja" 1977. aastal. Kunstiajaloolase Enriko Talvistu väitel kujutab skulptuur Õuna ennast ja tema imikueas poega Kristianit;^[1] sama kinnitas Ülo Õuna lesk Inara Õun.^[2] Võrdlus tekitas skulptuuri esmaesitlusel 1977. aastal Tallinna Kunstihoones furoori.^[1]

Skulptuur valati pronksi kümme aastat hiljem, 1987. aastal Tallinna kunstiametnike tellimusel. 1990. aastate alguses jäi see seisma Ars Monumentaali hoovi. 2001. aasta sügisel otsustas teose osta Tartu linnavalitsus. Tartus taheti see algul paigaldada Toomemäe nõlvale Inglisilla kõrval. Jõuti valmistada ka graniitaluse detailid, kuid siis selgus, et Toomele võib paigaldada vaid ülikooliga seotud monumente.^[2]

Skulptuur avati lastekaitsepäeval, 1. juunil 2004. See seisab Keskpargi veeres pärnaalleel, näoga Raekoja platsi poole.^[3]

"See on minu meelest fantastiline töö, nagu kogu Õuna looming," on kinnitanud skulptor Ahti Seppet. Tartu Kunstimuuseumi peavarahoidja Tiiu Talvistu iseloomustas teost järgmiselt: "See on üks õige skulptuur! Enamik, mis seni püsti on pandud, on bullshit. Me oleme ridamisi saanud koledaid skulptuure, mille tipp on Kalevipoeg – anakronism juba 1930. aastail."^[2]