Investeerimisstrateegia

Investeerimisstrateegia on järjepidev ja metoodiline lähenemine investeerimisele, mis annab investeerimistegevusele distsipliini ja meetodi ning aitab mõõta ja võrrelda investeerimise tasuvust.

Investeerimisstrateegiaid on väga erinevaid, kuid üldine eesmärk on viia strateegia kooskõlla investori eesmärkide, tegevuse ja huvidega.

Strateegiad

Kindel sissetulek – kindla sissetuleku toovad investeerijale ettevõtete, riigi ja avalikud võlakirjad, pangahoiused jms. Nendel toodetel on eelnevalt kindlaksmääratud tootluse protsent, mida makstakse perioodiliselt, ja neil on ka tähtaeg.

Lihtaktsiad – lihtaktsiatesse investeerimine on üks traditsioonilisemaid investeerimise viise. Investorid ostavad börsil noteeritud ettevõtte aktsiaid lootuses, et nende väärtus teatud aja jooksul kallineb, misjärel nad saavad aktsiad ostuhinnast suurema summa eest maha müüa ja kasumit teenida.

Dividendid – see strateegia põhineb aktsiate pikaajalisel hoidmisel aktsiaturul, et dividende koguda. Seetõttu on analüüsimisel, millisesse ettevõttesse investeerida, oluline arvestada, milline on nende dividenditootlus. Dividenditootlus näitab eelmise aasta dividendimakse väärtust protsendina aktsia praegusest hinnast.

Väärtusinvesteerimine – väärtusinvesteerimine tähendab alahinnatud ettevõtete otsimist, nende aktsiate ostmist, kui need on odavad, ja müümist, kui need on kallid. Selle strateegia populariseeris legendaarne investor Warren Buffett.

Dogs of the Dow – see on üks lihtsamini mõistetavaid investeerimisstrateegiaid, mille muutis populaarseks Michael B. O'Higginsi 1992. aastal ilmunud raamat "Beating the Dow". Dogs of the Dow strateegia kujutab endast Dow Jones 30 edetabelist kõrgeima aastase dividenditootlusega aktsiate valimist.

Ostuhinna keskmistamine – see investeerimistüüp hõlmab kindla rahasumma regulaarset investeerimist teatud varasse, tavaliselt aktsiatesse või võlakirjadesse ning tugineb asjaolule, et aktsiaturg kipub pika aja jooksul tõusma. Ostuhinna keskmistamine väldib lühiajaliste hinnakõikumistega kaasnevat ajastamisriski. Enamasti investeeritakse korra igal kuul, alati sama rahasumma eest, olenemata turgude käitumisest.

Kasvuinvesteerimine – kasvuinvesteerimine on strateegia, mis hõlmab kiire kasvupotentsiaaliga ettevõtete, näiteks tehnoloogia idufirmade, aktsiate ostmist. Need ettevõtted on tavaliselt ülehinnatud nende arvestusväärtuse suhtes, mistõttu on kasvuinvesteerimise strateegia väärtusinvesteerimisele vastupidine.

Momentum-investeerimisstrateegia – see strateegia koosneb investeerimisest varadesse, mis on pidevalt tõusutrendis ja mille juba olemasolevat hoost on kerge kasu lõigata. Momentum-strateegia nõuab pidevat turu kontrollimist ja valmisolekut tegutsemiseks juhul, kui tõusutrend katkeb.

Roheline investeerimine – roheline investeerimine on suunatud ettevõtetele, kes propageerivad puhtaid energiaressursse ja keskkonnasäästlikke tavasid. Olemas on kaks erinevat roheliste investeeringute tüüpi: otsesed ja kaudsed rohelised investeeringud.