Infoarhitektuur

Allikas: Vikipeedia

Infoarhitektuur on termin, mida kasutatakse mingi süsteemi kirjeldamiseks – kuidas on informatsioon grupeeritud, milline on süsteemi struktuur ja selles navigeerimise viisid ning milline on süsteemis kasutatav terminoloogia. Käesolev artikkel keskendub infoarhitektuurile veebis.

Veebisaidi infoarhitektuur hõlmab endas veebisaidi organisatsioonilist struktuuri, eriti aga seda, kuidas on veebisaidi erinevad leheküljed omavahel seotud. Tihedaid seoseid on infoarhitektuuril infootsingu, infoteaduse, inimese ja arvuti suhtluse, kasutatavuse ja psühholoogiaga (kuidas inimesed asju kategooriatesse jagavad) [1] Infoarhitektuur ei hõlma veebilehe visuaalset kujundust ega tarkvaraarendust. Kuid seosed eelpool nimetatuga on siiski olemas. Infoarhitektuur on veebisaidi tuum – kõigepealt luuakse informatsiooni arhitektuur ning alles seejärel hakatakse tegelema graafilise disaini ja veebisaidi visuaalse poolega.

Termini informatsiooni arhitektuur võttis aastal 1975 kasutusele arhitekt Richard Saul Wurman, kes huvitus ka informatsiooni grupeerimise võimalustest. Infoarhitektuur "taasavastati" 1990-ndate keskel.

Kui Wurman lähenes infoarhitektuurile teabekujunduse vaatenurgast, siis raamatukoguteadlased Louis Rosenfeld ja Peter Morville tegid seda pigem raamatukogunduslikust ja infoteaduslikust aspektist. Nad hakkasid kasutama terminit “informatsiooni arhitektuur” kirjeldamaks oma tööd suurte veebisaitide ja intranettide ülesehitamisel. Paljude infoprofessionaalide arvates võib infoarhitektuuri arengut lugeda 1998. aastast, kui ilmus Morville`i ja Rosenfeld`i “Information architecture for the world wide web” esimene trükk [2].

Definitsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wurman defineeris informatsiooni arhitekti kui isikut, kes loob informatsioonistruktuure ning organiseerib andmete sisemisi seaduspärasusi, muutes keeruka arusaadavaks ja võimaldades teistel leida oma isikliku tee teadmisteni [3]

Roger Evernden defineerib oma raamatus “Information first: integrating knowledge and information architecture for business advantage” infoarhitektuuri kui “alusdistsipliini kirjeldamaks teooriaid, printsiipe, juhtnööre, standardite ja tegurite kogu haldamaks informatsiooni kui ressurssi” [2]

Morville ja Rosenfeld toovad välja järgmised definitsioonid [4]:

  • organiseerimise, märgistamise ja navigatsiooniskeemide kombinatsioon informatsioonisüsteemis;
  • struktureeritud informatsiooniruumi kujundamine, võimaldamaks juurdepääsu sisule;
  • veebilehtede ja intranettide struktureerimise ja klassifitseerimise kunst ja teadus;
  • distsipliin ja oskused, mis on keskendunud kujundamise ja arhitektuuri aluste digitaalsele maastikule viimisele.

Info struktureerimise võimalused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Informatsiooni struktureerimiseks on erinevaid võimalusi ning kriteeriume, Wurman tõi välja viis võimalust informatsiooni organiseerimiseks: alfabeetiline, asukoha, aja, kategooria ja hierarhia järgi [3]

Morville ja Rosenfeld toovad välja järgmised võimalused [5]:

  • alfabeetiline
  • kronoloogiline
  • geograafiline
  • teema, ülesande (osta, otsi, müü, lehitse), kasutaja (kasutaja teeb esimesed valikud olenevalt oma identiteedist – klient, töötaja, laps vms), metafooride (nt. esik=esileht) seisukohale orienteeritud skeemid.

Tihtipeale kasutatakse aga hübriidseid “segusid”.

Üheks hea infoarhitektuuri alustalaks on hästi läbimõeldud hierarhia. Kaks ekstreemset hierarhilist struktuuri on lai ja sügav.

  • Laiad ja madalad puud millel palju oksi tähendab rohkem linke.
  • Sügavad väheste okstega puud tähendavad vähem linke.

Kui hierarhia on väga kitsa ja sügava struktuuriga peavad kasutajad informatsiooni kättesaamiseks läbima liiga palju infotasandeid. Enne sihile jõudmist võidakse lihtsalt alla anda. Ka väga lai struktuur, kus terve linkide kogumi haaramiseks peab lehekülge kerima, ei ole kasutaja jaoks parim variant.

Suurem osa uurimustest näitab, et lai struktuur on parem kui sügav struktuur. D. Miller jõudis järeldusele, et hierarhia sügavust tuleks minimaliseerida, kuid mitte selle hinnaga, et menüü oleks linkidest üleküllastatud. Jacko & Salvendy testisid samuti mitut erinevat struktuuri sügavust ning jõudsid järeldusele, et suurendades laiust või sügavust, suurenevad kasutajate reaktsiooniajad ning tehakse rohkem vigu [6] Veebidisaini teada-tuntud kolme kliki teooria ütleb, et kui kasutajad on sunnitud üle kolme tasandi liikuma, annavad nad lõpuks lihtsalt alla ja lahkuvad veebisaidilt. Kuid läbiviidud uurimused näitavad, et seda reeglit ei saa sõna-sõnalt tõsiselt võtta. Mitte klõpsude arv ei häiri kasutajat, vaid neid häirib see, et nad midagi ei leia. Õnnestunud otsingu korral neid klõpsude arv ei häirigi [7]

Veebisaidil navigeerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linkide järjekord navigeerimisribal või menüüs annab kasutajatele ettekujutuse saidi üldisest ülesehitusest ja mõjutab suuresti navigeerimise kiirust. Kui linkidel ei ole mingit konkreetset läbimõeldud järjekorda, vaatavad kasutajad lingid läbi kas ülevalt-alla või alt-üles. Sellises olukorras märgatakse ja jäetakse paremini meelde esimesed lingid, samuti ka viimased. Kui lingid on aga ennustatavas järjekorras (alfabeetiliselt, kronoloogiliselt), sujub linkide üle vaatamine kiiremini. Kõige olulisemad ning kasutajate poolt tihedamini kasutatavad lingid tuleks asetada linkiderea algusesse. Liiga palju linke navigatsiooniribal lisab segadust. Liiga vähe linke aga muudavad navigeerimise teed pikemaks ja aeglustavad navigeerimist. Igal leheküljel peaks pakutama kasutajatele võimalust otse liikuda saidi esilehele, selle lehe alamlehele ning linki lehele, mis asub antud lehest “kõrgemal” [8].

Veebisaidi infoarhitektuuri headuse hindamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebisaiti saab hinnata ärieesmärkide, klientide eesmärkide ning selle järgi, kas ta täidab teatud ülesandeid. Infoarhitektuuri hindamine võib toimuda veebisaidi arendamise erinevates etappides. Hinnata võib ühe infoarhitektuuri headust teatud kindlal ajahetkel aga ka võrrelda veebisaiti konkurendi veebisaidiga. Infoarhitektuuri hindamiseks kasutatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetodeid. Tänapäeval on populaarsemad kvalitatiivsed meetodid.

Uurimismeetodid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Brinck, T., Gergle, D., Wood, S.D. (2002). Usability for the Web : designing web sites that work, lk 120. San Francisco [etc.], ISBN 1558606580
  2. 2,0 2,1 White, M. (2004). Information architecture. – The Electronic Library, 22(3), 218–219. ProQuest Academic Research Library andmebaas
  3. 3,0 3,1 Wyllys, R. E. (2000). "Information architecture"
  4. Rosenfeld, L, Morville, P. (2002). Information architecture for the World Wide Web. Cambridge [etc.] : O'Reilly, lk 4. ISBN 0596000359
  5. Rosenfeld, L, Morville, P. (2002). Information architecture for the World Wide Web. Cambridge [etc.] : O'Reilly, lk 56–64. ISBN 0596000359
  6. Larson, K., Czerwinski, M. (1998). Web page design: implications of memory, structure and scent for information retrieval. – Microsoft Research
  7. Porter, J. (2003). Testing the Three-Click rule, User Interface Engineering
  8. Brinck, T., Gergle, D., Wood, S. D. (2002). Usability for the Web : designing web sites that work. San Francisco [etc.], lk 152