Idiofonid

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Idiofonid (kr. idios "oma" phone "heli" = "iseheliseja") ehk korpuspillid on löökpillid, mille heli tekib kogu instrumendi võnkumisest.

Sisukord 1 Idiofonide liigitamine 1.1 Musical instruments, 1976 1.2 Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigitus 2 Löömise idiofonid: 3 Eesti rahvapilld 4 Välislingid

[redigeeri] Idiofonide liigitamine

[redigeeri] Musical instruments, 1976

Igor Tõnurist, toetudes väljaandele "Musical Instruments"^[1] idiofonid kaheksasse, paljude alaliigitustega põhirühma^[2]:

1. Tampivad idiofonid (inglise k stamping idiophones) – heli tekib

esemest, millega lüüakse vastu maad või mõnda teist kõva alust, nt kepi või seest õõnsa helitoru (inglise k hollow tube, õõnes bam275 busest või puust toru, mille alumine ots on kinnine) löök vastu maad või põrandat, ühe-kahe-kolme nuiaga tampimine uhmris, stepkingades tantsimine.

2. Tambitavad (inglise k stamped idiophones) – heli tekib alusest,

mille vastu lüüakse, nt löök rusikaga vastu söögilaua pealispinda, löök kepiga vastu palki, rütmiline tants augu kohal, mis on kaetud kõva resoneeriva kattega (seda viimast Eestis ei tunta), jms.

3. Raputatavad (inglise k shaken idiophones) – heli tekib eset raputades

(laste kõristid, kuljused, helisevad metallkaunistused riietel, kõrinatega õllekann jms).

4. Löödavad (inglise k percussion, ka struck idiofones ) – valmistatakse

sellistena, et heli saamiseks tuleb neid lüüa pulga või erilise nuiaga jms (nt ksülofon, gong, triangel, kõraga (= tilaga) kell, väljastpoolt palgilöögiga helisema pandav kell, eesti lokulaud). See on kõige ulatuslikum pillirühm.

5. Väristatavad (inglise k concussion) – heli saadakse kahe või enama

sarnase osa (= eseme) kokkulöömisega (nt metallist taldrikud, kastanjetid).

6. Hõõrutavad (inglise k friction) – heli tekib hõõrumisest, mõnikord

(nagu muusikalise sae puhul) hõõruvad kaks pinda vastamisi, samuti tekib heli hõõrudes niiske sõrmega mööda klaasi serva, heli võib tekitada ka kampoliga määritud ust sõrmega hõõrudes.

7. Kraabitavad (inglise k scraped) – heli tekitatakse, tõmmates pulga

või muu sellisega järsult üle riibitud või ebaühtlase aluspinna (pesulaud, vaalikurikas, käristi, eesti tuhapill-pingipill).

8. Näpitavad (inglise k plucked, nimetatakse ka linguaphones) –

heli tuleb ühest või enamast raami külge kinnitatud laastukujulisest keelekesest, mis näppides helisema pannakse (nt parmupill, sansa).

[redigeeri] Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigitus

Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituses moodustavad idiofonid 1. kategooria ja on jaotatud nelja alamkategooriasse:

• löömise idiofonid
• näppimise idiofonid
• hõõrumise idiofonid
• puhumise idiofonid

[redigeeri] Löömise idiofonid:

• 111.
  • Kell
  • Kastanjetid
  • Taldrikud
    • Hi-hat
  • Ksülofon
  • Gong
  • Tamburiin
  • Triangel
  • Ksülofon
• 112.
  • Celesta
  • Ksülofon
  • Marimba
  • Vibrafon

[redigeeri] Eesti rahvapilld

Eesti rahvapillidest on idiofonid: lokulaud, heliraud, pingipill, jauram, käristi, kilk, parmupill.

[redigeeri] Välislingid

en:List of idiophones by Hornbostel-Sachs number

	Muusikainstrumentide liigitus
Keelpillid • Puhkpillid • Löökpillid • Klahvpillid • Elektroonilised
	Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus
Idiofonid • Membranofonid • Kordofonid • Aerofonid • Elektrofonid
	Muusikainstrumentide liigitus diapasooni järgi
Sopranpillid  • Altpillid  • Tenorpillid  • Baritonpillid  • Basspillid

Viitamistõrge: <ref>-märgendid on olemas, aga <references/>-märgend puudub.