IRF7
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Interferooni regulaatorfaktor 7 (inglise keeles interferon regolatory factor 7, lühend IFR7) on IRF regulatsiooni faktorite perekonna liige.[1]
IRF7 kodeerib inimesel irf7 geen.[1]
IRF7 ekspresseeritakse pidevalt B-rakkude, pDC-de ja monotsüütide tsütoplasmas. Infektsiooni ajal IRF7 ekspressioon neis rakkudes suureneb.[1]
IRF7 signalisatsiooni rada[muuda | muuda lähteteksti]
IRF7 on tsütoplasmas inaktiivsena ning infektsioonid käivitavad IRF7 fosforüülumise ja liikumist tuuma. Tuumas moodustab IRF7 teiste koaktiveerijatega transkriptsiooni kompleksi, mis seondub sihtmärkgeenide promootoritele ning aktiveerib transkriptsiooni. [1]
IRF7 aktiveerimine PRR-dega[muuda | muuda lähteteksti]
PRR (inglise keeles pattern recognition receptor), mille hulka kuuluvad transmembraansed Tolli-sarnased retseptorid (TLR), tunnevad ära patogeene ning aktiveerivad kaasasündinud immuunsüssteemi radu, kus osalevad IRF-id.[1]
Nt patogeenne nukleiinhape aktiveerib IRF7 TLR3, -7 ja -9, RIG-I signalsisatsiooni raja vahendusel.[1]
Positiivne tagasiside[muuda | muuda lähteteksti]
IRF7 ja tüüp I interferoonide vahel on positiivne tagasiside, st patogeenide tõttu aktiveeritkase IRF7 ning nad omakorda indutseerivad tüüp I interferoonide tootmist, kes omakorda indutseerivad IRF7 sünteesi.[1]
IRF7 poolestusaeg[muuda | muuda lähteteksti]
IRF7 poolestusaeg on nakatunud rakkudes 0,5–1 tundi ja nakatamata rakkudes 5 tundi.[1]
Arvatakse, et IRF7 stabiilsust kontrollib ubikvitiin-proteosoomi süsteem.[1]
IRF7 poolestusaeg on erinevates koetüüpides erinev.[1]
IRF7 modifitseerimine[muuda | muuda lähteteksti]
Fosforüülimine[muuda | muuda lähteteksti]
Inimestel toimub fosforüülumine Ser471, 472, 477, 479, 483, 484 ja 487 juures. IRF7 fosforüülivad kinaasid IKKε, TBK1 ja IKKα.[1]
Ubikvitiinimine[muuda | muuda lähteteksti]
Ubikvitiinimine on üks olulisemaid immuunsüsteemi regulatsiooni mehhanisme. Ubikvitiinimise mehhanismiga lagundatakse IRF proteosoomide poolt. On leitud ka mehhanisme, kus ubikvitiinide märgistatud IRF ei lagundata.[1]
Atsetüülimine[muuda | muuda lähteteksti]
Näiteks Newcastle viiruse puhul toimub IRF7 lüsiini atsetüülimine.[1]
Promootori metüülimine[muuda | muuda lähteteksti]
Metüülimisega võidakse nt fibroblastil IRF7-geen vaigistada.[1]
Sumoüülimine[muuda | muuda lähteteksti]
SUMO-valgud (inglise keeles small ubiquitin-related modifiers) on ubikvitiini sarnased valgud, mis lisatakse IRF7-tele. Sumoüülimine inhibeerib IRF7 (ja ka IRF3) aktiivsust.[1]
Funktsioon[muuda | muuda lähteteksti]
- IRF7 (ja ka IRF3, -5 ja -8) on olulised tüüp I interferoonide tootmise indutseerimisel.[1]
- IRF7 reguleerib onkogeneesi ja apoptoosi.[1]
- IRF7 osaleb raku diferentseerumises. IRF7 reguleerib näiteks hematopoeetiliste rakkude arengut ja aktiveerimist. Samuti on ära näidatud, et IRF7 osaleb monotsüütide arengus makrofaagideks.[1]