Hereero keel

Allikas: Vikipeedia
Hereero keel (Otjihereero)
Kõneldakse Namiibia Namiibia (206 000)
Botswana Botswana
Angola Angola
Piirkonnad Lõuna-Aafrika
Kokku kõnelejaid 237 000 [1]
Keelesugulus Nigeri-Kordofani hõimkond
 Benue-Kongo keelkond
  bantu keeled
   läänerühm
    hereero keel
Keelekoodid
ISO 639-1 her
ISO 639-2 hz

Hereero keel on keel, mida kõnelevad hereerod Lõuna-Aafrikas Angoolas, Botswanas ja Namiibias.[1] Täpsemalt on keel kasutusel Kunene, Omaheke, Otjozondjupa ringkonnas Namiibias, Ghanzi ringkonnas Botswanas ning Huila ja Cunene provintsis Angolas. Hereero kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda Benue-Kongo keelkonda bantu keelte läänerühma keelte hulka.[1] Keelel on ka oma regionaalsed murdekeeled: kaokolendi ja mbanderu murded Namiibias ning mahalapi murded Botswanas. Kõnelejate arv on 150 000 (1999).[2] ja 237 000 inimest maailmas (2006)[1] Hereero keelt õpetatakse ka Namiibia Ülikoolis. Tänu sellele, et 19. sajandil tegeles Gottlieb Viehe piibli tõlkimisega, on hereero keel saanud ladina tähestiku.[1]

Numbrid [3][muuda | redigeeri lähteteksti]

1 - imwè
2 - ivárì
3 - intátú
4 - iiné
5 - intánò
6 - ihámbò-úmwè ( 5+ 1 )
7 - ihámbò-mbárì ( 5+ 2 )
8 - ihámbò-ndátú ( 5+ 3 )
9 - imùvyú
10 - òmùronɡò

Hereero keeles numbrid 6, 7 ja 8 koostakse teiste numbrite abil.

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

1.Foneetilised eripärasid: lahtine silp, vokaalharmoonia, kvantitatiivne rõhk (eelviimane silp), toonikeel (3 tooni).
2.Sõnajärgi poolt kuulub Hereero keel SVO rühma[1].
3.Uute sõnade moodustamine toimub prefiksite ja sufiksite abil.
4.Keeles on ka palju saksa ,inglise ja afrikaani laensõnu.

Nimisõna (substantiiv)[4][muuda | redigeeri lähteteksti]

Hereero keeles on nimisõnade 10. Igal klassil on oma mitmuse ja ainsuse vormid. Nimisõna klassid eristatakse prefiksi abil. Igal klassil on oma mitmuse ja ainsuse prefiksid ja neid vahetades moodustatakse erinevaid vorme. Mõned prefiksid korduvad, näiteks omu- ja oma- , sellisel juhul eristatakse nimisõna klass sõna tähenduse abil (selleks tuleb teada vähemalt ühte sõna igast klassist). Kahjuks pole kõikidel klassidel oma täpseid sõnade tähendusi, nagu esimesel klassil. Esimesse klassi kuuluvad kõik inimesed. On veel ka erand prefks oo- *, see on esimese klassi teise mitmuse prefiks, mida kasutatakse erandsõnadega. Erandsõnadel puudub klassi prefiks nt: mama (ema) mitmuses on oomama, tate (isa) mitmuses on ootate.

Nimisõna klass Klassi prefiks Sõnade teema Näide Tõlge
1. Klass ainsus omu- inimesed omuzandu poiss
1. Klass mitmus ova- inimesed ovazandu poisid
1. Eriklass mitmus* oo- inimesed ootate isad
2. Klass ainsus omu- puud omumborombonga Combretum Imberbe
2. Klass mitmus omi- puud omimborombonga Combretum Imberbres
3. Klass ainsus e- (pole täpset) engongwa herilane
3. Klass mitmus oma- (pole täpset) omangongwa herilased
4. Klass ainsus otji- asjad otjivava tiib
4. Klass mitmus ovi- asjad ovivava tiivad
5. Klass ainsus o- loomad, laensõnad ongombe lehm
5. Klass mitmus ozo- loomad, laensõnad ozongombe lehmad
6. Klass ainsus oru- abstraktne orumwe moskiito
6. Klass mitmus otu- abstraktne otumwe moskiitod
7. Klass ainsus oka- väikesed asjad okazandu väike poiss
7. Klass mitmus ou- väikesed asjad ouzandu väikesed poisid
8. Klass ainsus oku- kehaosad okutwi kõrv
8. Klass mitmus oma- kehaosad omatwi kõrvad
9. Klass ainsus ou- abstraktne ouye maailm
9. Klass mitmus omau- abstraktne omauye maailmad
10. Klass ainsus oku- (pole täpset) okuiya kõrv
10. Klass mitmus omaku- (pole täpset) omakuiya kõrvad

Eessõna (prepositsioon)[4][muuda | redigeeri lähteteksti]

Eessõnad pu, ku ja mu võivad esineda ka alusena ning toimub sõnade ühildumine, mis sarnaneb nimisõnade ühildumisega. Mõnikord neid käsitletakse 11. 12. ja 13. nimisõna klassidega.

Nimisõna klass Eessõna Tähendus
11. Klass pu juures (eriti, kus kõneleja on praegu )
12. Klass ku juures/mille suunas (eriti, kus kõnelejat pole praegu)
13. Klass mu sees

Isikulised asesõnad[4][muuda | redigeeri lähteteksti]

Hereero keeles on 3 isikut ning asesõnad jagatakse ainsuse ja mitmuse rühmadeks.

Isik Ainsus Mitmus
1. isik Ami(mina) Eṱe (meie)
2. isik Ove(sina) Eṋe (teie)
3. isik Eye(tema) Ovo/Owo (nad)

Tegusõnad[4][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegusõnad võib hereero keeles jaotada kahte gruppi: reeglipärased ja ebareeglipärased. Tegusõnadel on 3 võimalust pööramiseks:

Infinitiivi pööramine
Kõik tegusõnad infinitiivis algavad oku- prefiksiga ja lõppevad -a tähega.
Näiteks:

  • Okutona - lööma
  • Okuhungira - rääkima
  • Okupenduka - ärkama
  • Okurya - sööma


Infinitiivi tüve pööramine
Moodustatakse ilma oku- prefiksi
Näiteks:

  • Mbi tona - Ma löön
  • U hungira - Sa räägid
  • Tu penduka - Me ärkame
  • Ve rya - Nad söövad


Alternatiivne pööramine
On 4 erinevat võimalust
1. Sama nagu infinitiiv

  • Twa penduka - Me ärkasime

2. "-a" lõpp muutub "-e"ks

  • Mo hungire - Sina räägid (praegu)

3. "-a" lõpp muutub samaks nagu eelnev vokaal

  • Me tono - Ma löön (praegu)

4. Ebareeglipärase tegusõna vorm

  • Matu ri - Me sööme (praegu)

Hereero tähestik (oalfabeta) ja hääldus[2][muuda | redigeeri lähteteksti]

http://www.omniglot.com/images/writing/herero.gif

Keele näide[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hereero keel

Korutenga Ndjambi wa memene eyuru nehi. Nehi kara ri nomuhapo, nu ra ri tjo. Nu kwa ri onḓorera mourekoto, nOmbepo yaNdjambi ya tengerere kombanda yomeva[5].
Eesti keeles: Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.

  • Murdekeele näidis (Mbandieru)

Yen agya a wowo soro, wo din hõ ntew, I wo ahenni mmra, nea wope nye wo asase so nso se nea eye wo soro, I ma yen nso se firi won a wode yen akaw, I na mfa yen nko sofye mu, na yi yen fi bone mu, na wo na ahenni ne ahõeden ne anuonyam ye wondea da. Amen.[6]
Eesti keeles:
Meie Isa, kes Sa oled taevas!Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu.Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.Aamen.

Lisaks[7][muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Päevade nimetused

Omandaha - Esmaspäev
Oritjavari – Teisipäev
Oritjatatu – Kolmapäev
Oritjaine – Neljapäev
Oritjatano – Reede
Oroviungura – Laupäev
Osondaha – Pühapäev

  • Kehaosad

Okuoko – käsi
Eho - silm
Okurama - jalg
Otjari - rind
Omunwe – sõrm
Omuryu - kael
Otjiuru - pea
Ezumo - kõht
Eyuru - nina
Okutwi - kõrv
Etambo - selg
Omuna – huuled
Eyo - hambad

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 The Ethnologue. Herero, a language of South Africa. Kasutatud 20.11.2013. (inglise keeles)
  2. 2,0 2,1 Omniglot Kasutatud 20.11.2013. (inglise keeles)
  3. Lingweb. Numeral Systems of the World's Languages Kasutatud 23.11.2013. (inglise keeles)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Otjiherero Grammar.Wikipedia, the free encyclopedia Kasutatud 23.11.2013. (inglise keeles)
  5. Hereero keel Kasutatud 23.11.2013. (inglise keeles)
  6. Mbandieru Kasutatud 23.11.2013. (inglise keeles)
  7. [1] Kasutatud 23.11.2013. (inglise keeles)
  • P.Ariste – Maailma keeled;Tartu Riiklik Ülikool, 1972

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]