Hapniku toksilisus

Allikas: Vikipeedia
Teise maailmasõja ajal tehti palju hapniku toksilisuse katseid ka inimese peal. Aastatel 1942–1943 viis nt Suurbritannia valitsus läbi ulatuslikke katseid sukeldujate peal. Nad pandi kambrisse, mille rõhk oli 3,7 baari ning neil lasti hingata 100% hapnikku (õhus on 21 mahu% O2)[1]

Hapniku toksilisus on molekulaarse hapniku (O2) kahjustav toime organismide elutegevusele[2]. Hapniku toksilisus võib esile kutsuda hapnikumürgituse.

Organismidel ilmneb hapniku toksilisus, kui elukeskkonna (õhu või vee) hapnikusisaldus suureneb tasemeni, millest ülespoole organism pole kohastunud[2].

Üldiselt on õhu hapnikusisalduse suurenemine üle normaalse (umbes 21% mahu järgi) mingil määral mürgine kõikidele organismidele[2]. Hapniku toksilisus mõjub kõige tugevamalt obligaatsetele anaeroobidele, kes ei talu üldse O2 olemasolu elukeskkonnas[2].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Donald, K. W., 1947. Oxygen Poisoning in Man: Part I [1]. British Medical Journal, 4506, pp 667-672
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 EE 8. köide, 1995.