Hérault' departemang

Allikas: Vikipeedia
Hérault' departemang

[ er'oo ]
prantsuse Département de l'Hérault
oksitaani Departament d'Erau


Pindala: 6224 km²
Elanikke: 1 201 883 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 193,1 in/km²
Departemangu number: 34
Haldusjaotus: 49 kantonit
343 valda
Keskus: Montpellier

Hérault [er'oo] (prantsuse hääldus: [eʁo]; oksitaani keeles Erau) on departemang Lõuna-Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas.

Piirneb põhjas Aveyroni departemangu, kirdes ja idas Gardi departemanguga, lõunas Vahemerega, edelas Aude'i departemanguga ning läänes Tarni departemanguga.

Departemang on saanud nime Hérault' jõe järgi.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Departemang jaguneb looduslik-geograafiliselt kaheks: tasaseks rannikumadalikuks, mis on 10–30 kilomeetri laiune, ning mägede ja platoode alaks.

Tasandikud[muuda | muuda lähteteksti]

Tema lõunapoolne rannikuala on tasane ja seal asub mitu järve. Tähtsamad neist on Ori, Méjeani ja Arneli järv ning Thau bassein (Bassin de Thau). Kogu see tasane rannikuala on märgitud kahe mäetipuga, mis annavad tasasele pinnale omapärase vaatepildi. Esimene neist on 113 meetri kõrgune Saint-Loupi mägi (otsetõlge: 'püha hundi mägi') Agde'i linna lähedal ja teine lubjakivine 176 meetri kõrgune mägi Saint Clair. Viimase ümber asub Sète'i linn. Mõlemad mäed on vulkaanilist päritolu.

Kõrgreljeefid[muuda | muuda lähteteksti]

See ala omakorda jaguneb kaheks: mägede ja platoode alaks. Neist esimene on departemangu kõige kõrgeim ala. Sealsed mäetipud ulatuvad kuni 1124 meetri kõrguseni. Seda Camboni ja Salverguesi vallas. Platoode ala on peamiselt lubjakivi pinnasega. Selles eristatakse selgelt Larzaci nõo lõunaserva, mis asub departemangu põhjaosas.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna departemang on merega piiratud, siis seal asuv kliima on selgelt vahemereline, kuid väga ebaregulaarne. Seda eriti sademete suhtes. Kuid üldiselt võib märkida, et sademed on vähesed suvel ja talvel, kuid tihedamad kevaditi. Samuti on sademete hulk suurem mägisematel aladel. Vahemereline kliima taandub loodesuunas, kuna sealt väljub departemangu ainus jõgi, mis voolab Atlandi ookeani poole ja seega toob kaasa kliimaerinevusi. See jõgi on Agout. Suvekuudel võib esineda perioode, kus vihma ei saja mitu kuud järjest.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Étang de Thau. Taamal asula Île de Thau, Hérault' departemang.

Kõik teised departemangu jõed peale Agout suubuvad Vahemerre. Tema kaks tähtsamat jõge on Hérault' jõgi ja Orbi jõgi. Esimene kulgeb põhjast lõunasse Ganges'i linnast Agde'i linna, kus seejärel suubub Vahemerre. Tema tähtsamad lisajõed on Vis, Lergue, Boyne, Payne ja Thongue. Teine jõgi, Orb, saab alguse samas departemangus asuva Escandorgue platoo põhjaosast. Tema tähtsamad lisajõed on Mare, Jaur ja Vernazobre jõgi. Samuti suubub viimane Vahemerre. Kaks teist tähtsamat jõge on departemangu piirijõed. Esimene neist on Le Vidourle, mis kulgeb Gardi departemangu piiril itta. Teine on l'Aude lõuna-edela piiril samanimelise Aude'i departemanguga. Departemangu jõgede eripära seisneb selles, et ainult peamiste jõgede sängis leiab kesksuvise kuumusega voolavat pinnavett. Jõed, mille säng on suviti kuiv, on näiteks Libron ja Lez. Viimane voolab läbi departemangu halduskeskuse Montpellier'.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Hérault' departemangu transport

Departemangus on esindatud kõik transpordiliigid. Bussiliine on nii linnasiseseid, departemangusiseseid, regioonidevahelisi kui ka rahvusvahelisi. Raudteel toimub reisijate ja kaubavedu Hispaania, Lyoni-Pariisi ja Clermont-Ferrandi suundadel. Seal asub ka neli tsiviillennuvälja. Tähtsaim sadamalinn on Sète. Sealt toimub ka regulaarne reisiliiklus Marokosse ja ka Kariibi merele. Lisaks on asuvad rannikulinnades jahisadamad, mis on Vahemere turisminduse üheks aluseks.

Departemang jaguneb halduslikult järgmiselt:

Ringkond Rahvaarv
(2010)
Pindala
(km²)
Kantoneid Valdu
Béziers 296 898 2987 19 152
Lodève 89 265 1819,58 8 98
Montpellier 658 385 1294,64 22 93

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Étude d'Aménagement Rural du Département de l'Hérault, Ministère de l'Agriculture, France (loodusest ja kliimast)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]