Häilraie

Häilraie on turberaie alaliik, mille eesmärk on uue metsapõlve kasvatamine vana metsa külgvarjus.

Häilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets puudegruppide haaval mitme raiejärguga, moodustades metsauuenemiseks sobilikke ja järk-järgult suurenevaid häile. Häilraiet sobib kasutada puistutes, kus on varem tekkinud häiludes või hõredamates kohtades juba olemas grupiti paiknevat looduslikku uuendust. Häilude puudumisel raiutakse puistusse kuni 5 häilu hektari kohta läbimõõduga, mis võiks olla võrdne või veidi suurem puistu keskmisest kõrgusest. Häilude paigutus sõltub olemasoleva järelkasvu hulgast ja paiknemisest.

Häilraie eeliseks on see, et see võib aidata kokku hoida metsakultiveerimise kulusid ning soodustada kohaliku genofondiga puude looduslikku uuenemist. Häilraiega ei toimu ka väga järsku ulatuslikku muutust metsast lagedaks alaks, mistõttu see on lageraiest vastuvõetavam raieviis asulate läheduses, puhke- ja looduskaitsealadel. Häilraie puuduseks on see, et viimasteks raiejärkudeks püsti jäetud puud jäävad häilude tõttu sageli tuulte meelevalda ja neis esineb sageli tormikahjustusi. Häilraie on lageraiest ka majanduslikult ebaefektiivsem ja võib olla raiutud puidukoguse kohta keskkonda saastavam.

Turberaietest sobib häilraie Eesti oludes paremini männikutesse, sest need on tormikindlamad kui kuusikud ja valgusnõudlik mänd vajab uuenemiseks lagedamat ala kui kuusk.