Gustav Hasselblatt
Gustav Hasselblatt (14. veebruar 1787 Hageri – 25. juuli 1863 Viru-Nigula) oli Eesti vaimulik.
Õppis Tallinna Toomkoolis. Õppis alates detsembrist 1805 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Katkestas 1807. aastal õpingud ja astus vabatahtlikult sõjaväkke. Osales 1812. aastal Vene-Prantsuse sõjas. Ordineeriti õpetajaks 27. juunil 1815.
Oli Viru-Nigula koguduse õpetaja aastatel 1815–1863, olles aastatel 1847–1863 Narva-Alutaguse praostkonna praost.
Hasselblatti kohta kirjutas Otto Wilhelm Masing (Hasselblatti eelkäija Viru-Nigulas), et ta vaimulik haridus on puudulik ning ta ei saavat aru teaduslikust maailmakäsitlusest. Asutas 1843. aastal köstrileskede ja vaeslaste kassa.
Hasselblatt koostas aastatel 1849–1853 Gresseli Ma-Rahwa Kalendri lisa, ta kirjutas ka ise eestikeelseid jutte ja kirjutisi. Avaldas 1841. aastal Martin Lutheri eestikeelse eluloo ja 1837. aastal ajakirjas Das Inland ühe 1640. aastal toimunud nõiaprotsessi kirjelduse[1].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Peter Anton Hasselblatt oli Hageri Lambertuse koguduse õpetaja, poeg Carl Jacob Eduard Hasselblatt oli Kambja koguduse õpetaja, poeg Friedrich Hasselblatt oli Karuse Margareeta koguduse õpetaja, vend Otto Johann Hasselblatt oli Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse õpetaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007