Guido Paalme

Allikas: Vikipeedia

Guido Paalme (10. aprill 1927 Tallinn24. november 2004 Tallinn) oli eesti mäeinsener.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Guido Paalme oli käsitööliste poeg. Ta oli Lia Paalme abikaasa ning Tiina ja Toomas Paalme isa.[1]

Lõpetas 1946. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1951. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (mäeosakonnas).

Oli aastatel 1951–1952 Põlevkivi ja Keemiatööstuse Peavalitsuse vaneminsener, 1952–1957 Eesti Põlevkivi insener, vaneminsener, peainseneri abi, 1957–1966 töötas Eesti NSV RNK Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Peavalitsuses, 1966–1977 Eesti Põlevkivi tehnikaosakonna juhataja, tehnikadirektor, 1977–1979 Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudis uue tehnoloogia osakonna juhataja asetäitja, 1979 looduskasutuse labori juhataja asetäitja, 1980–1987 juhataja, 1987 vanemteadur, 1988–1990 juhataja kohusetäitja, metsamonitooringu töögrupi juhataja, 1990–1995 Keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna peaspetsialist ja maapõue talituse juhataja kohusetäitja, 1995–1998 maapõueosakonna juhataja, 1998–2000 Keskkonnaministeeriumi nõunik, seejärel 2004. aastani Riigikogu keskkonnakomisjoni konsultant.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: mäendus, maavarad, kaevandamine, looduskeskkond, looduskaitse.

"Vene-eesti mäenduse sõnastiku" (1969) kaasautor ja toimetaja, "Vene-eesti tehnika sõnaraamatu" (1975) kaasautor.

Osales Eesti geotoopide väljaselgitamisel ja nende kaitse korraldamisel. Eesti õigusaktide (maapõueseadus, keskkonnaregistri seadus jt) koostajaid. Maavarade komisjoni liige (1990–1995 esimees; 1998. aastast teadussekretär), Eesti TA Looduskaitse Komisjoni ja Eesti Geoloogia Seltsi liige.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tehnika progress põlevkivi kaevandamisel (kaasautor E. Vaher). Tallinn, 1978
  • Geoloogiliste tingimuste muutused ja maastikuhoolduse iseärasused Eesti kaevanduspiirkondades (kaasautorid V. Puura, V. Karise). // Geograafia rakenduslikke aspekte põllumajanduses. Tallinn, 1982
  • Maavarade kaevandamine ja looduskeskkond. // EL (1986) 3–4
  • Kurtna järvestiku looduslik seisund – uurimise eesmärk, strateegia ja võimalused (kaasautor). // Kurtna järve looduslik seisund ja selle areng. Tallinn, 1987
  • Turba energeetilise kasutamise võimalused Eestis (kaasautor). Tallinn, 1992
  • Estonian Mineral Resources (kaasautor). Tallinn, 1994

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.