Grammatiseerumine

Allikas: Vikipeedia

Grammatiseerumine on asju ja tegevust tähistavate sõnade teisenemises pigem süntaktilisteks morfeemideks (afiksid, prepositsioonid jt).

Grammatiseerumise käigus muutub varasem leksikaalne (iseseisev) või vähem grammatiline üksus keele arengu käigus aste-astmelt grammatilisemaks, seotud üksuseks, kaotades oma esialgse semantilise ja süntaktilise iseseisvuse.[1]

Üks paljudest maailma keeltes tuntud grammatikalisatsioonitendentsidest on modaalsuse väljendusvahendite areng kõneviisivahenditeks.

Näited[muuda | redigeeri lähteteksti]

-ga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grammatisatsiooni näiteks eesti keeles on iseseisva sõna *kansak (rahvas) järkjärguline kujunemine kaasaütleva käände lõpuks -ga.

Las[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imperatiivivormi lase põhjal on eesti keeles grammatikaliseerumas partikkel las, mis kannab tegijale orienteeritud modaaltähendust. Sõna las käsitatakse imperatiivivormi lase lühenenud vormina: las minna = lase minna jne. Tegu on grammatikaliseerumisprotsessiga, kus sõnavormist kujuneb uue funktsiooniga partikkel. Partiklina kasutatav las väljendab enamasti võimaldamist (Las Mari aitab sind) või lubamist-käskimist (Las Jüri ootab ukse taga).

Grammatikaliseerumisprotsess imperatiivivormist lase partikliks las:

  • Imperatiiv lase: laskma on kasutuses oma täies leksikaalses tähenduses (väljendab kausatiivsust ja enamasti ka dünaamilist modaalsust) ja on kõigi verbiliste omadustega, nt Mari laseb Jüril magada. Lase võib ka esineda eituses: Ära lase Otti oodata.
  • Las dünaamilise modaalsuse partiklina: las on vormilt lühenenud ja rõhuta positsioonis, ta ei toimi enam verbina ning predikaadiks on saanud põhitähendust kandev verb, teda ei saa ka enam eitada, nt: Las ma räägin.
  • Möönev kasutus: väide sündmuse võimaldamise kohta, kus võimaldaja on taandunud ebamääraseks, üldiseks, kujuteldavaks, nt.: Las nad vaidlevad pealegi, küll nad ükskord ära tüdivad. Las ma teen selle eksami ära, siis teeme peo. Las-lauset kasutatakse siin möönvana või aega väljendava osalausena tähenduses „oota/oodake, kuni“.
  • Jussiivne kasutus: las-lause on samaväärne jussiivivormilise predikaadiga lausega (Jüri oodaku ukse taga). Las märgib siin:
    • kõneleja käsku kolmandale isikule, nt Las Jüri ootab ukse taga,
    • võõra käsu vahendamist, nt Ma ütlesin, et las Jüri ootab ukse taga.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Külli Habicht, Leelo Keevallik, Ilona Tragel. "Keele muutumine kasutuskontekstis", Keel ja Kirjandus 8/2006, lk 616.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]