George Zweig

Allikas: Vikipeedia

George Zweig (sündinud 30. mail 1937 Moskvas) on juudi päritolu USA füüsik ja neurobioloog.

Ta õppis Richard Feynmani juures elementaarosakeste füüsikat. Ta lõpetas 1959 Michigani Ülikooli.

Aastal 1964 pakkus ta California Tehnoloogiainstituudi füüsika kraadiõppurina Murray Gell-Mannist sõltumatult välja kvarkide olemasolu. Zweig nimetas neid mängkaartide järgi ässadeks, sest tema arvates pidi neid olema neli. Nagu Gell-Mannhi, sai ta aru, et prootonite ja neutronite taoliste osakeste omadusi seletaks nende käsitamine teatud osakeste triplettidena, kuid erinevalt Gell-Mannist kaldus ta neid pidama reaalseteks osakesteks. Nagu märkis astrofüüsik John Gribbin, sai Gell-Mann teenitult 1969 Nobeli füüsikaauhinna oma üldise panuse eest elementaarosakeste ja nendevaheliste vastastikmõjude klassifikatsioonisse. Sel ajal ei olnud kvarkide teooria täielikult tunnustatud ja seda auhinna määramisel ei mainitud. Kui hiljem kvarkide teooriast sai elementaarosakeste füüsika standardteooria, leidis Nobeli komitee nähtavasti, et nad ei saa tunnustada Zweigi, kes esimesena tõi teooria järeldused üksikasjalikult välja ning pidas võimalikuks kvarkide reaalset eksistentsi, ilma Gell-Manni uuesti autasustamata. Igatahes ei ole Zweig saanud Nobeli auhinda, kuigi ta on andnud tänapäeva füüsikasse olulise panuse.

Zweig hakkas hiljem uurima heli transduktsiooni närviimpulssideks inimkõrva teos.