Ernst Magnus Schneider

Ernst Magnus Schneider (9. august/21. august 1826 Viljandi – 20. märts/1. aprill 1889 Halliste) oli Eesti vaimulik.

Õppis aastatel 1836–1843 Cesise lähedal Berzaines asunud Albert Hollanderi õppeasutuses (Anst. Birkenruh bei Wenden), aastal 1844 Gustav Max Schmidti Eragümnaasiumis Viljandis. Aastatel 1844–1849 õppis Tartu ülikoolis filoloogiat ja usuteadust. Töötas aastatel 1850–1854 õpetajana Gustav Max Schmidti Eragümnaasiumis Viljandis. Oli aastal 1854 prooviaastal Tarvastu Peetri koguduses Paul Carlblomi juures. Ordineeriti 13. märtsil/25. märtsil 1855 õpetajaks.

Oli aastatel 1855–1858 Halliste ja Karksi Peetri koguduse adjunktõpetaja, aastatel 1858–1877 (introdutseeriti 12. oktoobril/24. oktoobril 1858) samade koguduste õpetaja, aastatel 1877–1889 oli ta vaid Halliste Püha Anna koguduse õpetaja. Lisaks oli ta aastatel 1860–1870 vaimulik koolirevident ja aastatel 1870–1877 Pärnu praostkonna praost.

Aastast 1870 oli ta Vändra kurttummade asutuse kuraator. Samuti tegi ta kaastööd eestikeelse lauluraamatu ja agenda komisjonile.

Isiklikku

Tema isa Johann Wilhelm Schneider oli (aastatel 1825–1858) Halliste ja Karksi Peetri koguduse õpetaja. Tema emapoolne vanaisa Karl Ernst von Berg oli Tarvastu, Halliste ja Karksi Peetri koguduse õpetaja, Sangaste ja Laatre Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja ning aastatel 1828–1933 Liivimaa kindralsuperintendent. Tema õepoeg Erwin Karl Reinhold von Dehn oli Halliste Püha Anna koguduse õpetajaks aastatel 1889–1934.