Eralduvusaksioomid

Allikas: Vikipeedia

Et topoloogiline ruum on väga üldine mõiste, piirdutakse topoloogias ja topoloogiaga seotud matemaatikaharudes sageli teatud kitsendusi rahuldavate topoloogiliste ruumide vaatlemisega. Eralduvusaksioomid on ühed niisugused kitsendused.

Eralduvusaksioomid on aksioomid selles mõttes, et kui neid lisada topoloogilise ruumi definitsioonis topoloogilise ruumi aksioomidele, saaksime uue, kitsama topoloogilise ruumi mõiste. Tänapäevase lähenemise kohaselt kasutatakse väljendit "topoloogiline ruum" kõikjal vaid ühes tähenduses (nii nagu ta on määratletud artiklis Topoloogiline ruum) ning kõneldakse erinevat liiki topoloogilistest ruumidest. Nimetus eralduvusaksioom on aga vanadest aegadest alles jäänud. Paljusid eralduvusaksioome tähistatakse T-tähega, mis tuleb saksakeelsest sõnast Trennung ("eraldamine").

Eralduvusaksioomides ettetulevate mõistete täpne tähendus on aja jooksul muutunud. Seepärast tuleb vanemat kirjandust lugedes tähele panna, kuidas antud autor on need mõisted määratlenud.

[redigeeri] Definitsioonid

Topoloogilist ruumi (X,τ) nimetatakse

  • T0-ruumiks, kui mistahes kaks punkti x_1, x_2 \in X,\ x_1 \ne x_2 on topoloogiliselt eristatavad, s. t. punktil x1 leidub ümbrus O1 nii, et x_2 \not\in O_1, või leidub punktil x2 ümbrus O2 nii, et x_1 \not\in O_2;
  • T1-ruumiks, kui mistahes kahe punkti x_1, x_2 \in X,\ x_1 \ne x_2 korral leiduvad punkti x1 ümbrus O1 ja punkti x2 ümbrus O2 nii, et x_2 \not\in O_1 ning x_1 \not\in O_2;
  • T2-ruumiks ehk Hausdorffi ruumiks ehk eralduvaks ruumiks, kui kui mistahes kahe punkti x_1, x_2 \in X,\ x_1 \ne x_2 korral leiduvad punkti x1 ümbrus O1 ja punkti x2 ümbrus O2 nii, et O_1 \cap O_2 = \empty;
  • regulaarseks, kui mistahes τ-kinnise alamhulga U \subset X ning mistahes punkti x \in X \setminus U korral leiduvad hulga U ümbrus O1 ja punkti x ümbrus O2 nii, et O_1 \cap O_2 = \empty;
  • normaalseks, kui mistahes kahe lõikumatu τ-kinnise alamhulga U_1, U_2 \subset X korral leiduvad hulga U1 ümbrus O1 ja hulga U2 ümbrus O2 nii, et O_1 \cap O_2 = \empty;
  • täielikult regulaarseks, kui mistahes τ-kinnise alamhulga U \subset X ning mistahes punkti x \in X \setminus U korral leidub pidev kujutus f : X \to [0, 1] nii, et f(U) = {0} ja f(x) = 1.