Elueerimine

Allikas: Vikipeedia
Kromatograafiline täidiskolonn töös: näidatud on eluent, kolonni täidis (statsionaarne faas) ja väljuv eluaat. Aine proov viiakse täidise pealispinnale (vaata kolonnkromatograafia)

Elueerimine on keemias kasutatav protseduur, mille korral rakendatakse täidiskolonnis toimuvaid sorptsiooni ja desorptsiooni protsesse kasutades eluendi (gaas, vedelik) kolonni täidisest läbivoolutamist. Eesmärgiks võib olla ainete puhastamine või kuivatamine (adsorptsiooni- ja absorptsioonikolonnis), ainete segu lahutamine (kromatograafilises kolonnis) või kolonni täidise regenereerimine.

Eluent on gaas või vedelik (vesi, vesilahus, solvent, solventide segu), mis kannab keemilised ained läbi kolonni, seejuures toimuvad molekulide sorptsiooni ja desorptsiooni aktid.

Eluaat on täidiskolonni läbinud eluent koos elueerunud ainetega, mille komponentide sisaldus ajas reeglina muutub.

Kromatograafias on elueerimine ainete segu eluendi vooluga läbi kromatograafilise kolonni voolutamine, kusjuures kolonni lõpus väljuvad teatud ajalises järjestuses üksikud komponendid (või fraktsioonid) koos eluendiga. Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine kolonni täidise ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. Kõrgsurve vedelikukromatograafias, kolonnkromatograafias ja planaarkromatograafias on eluent solvent või solventide segu. Gaasikromatograafias on eluendiks kandegaas. Elueerimise protsessi iseloomustab elueerimise aeg , see on aeg proovi (analüütide) kolonni sisenemisest kuni väljumiseni.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]