Elektrokromatograafia

Allikas: Vikipeedia

Elektrokromatograafia on keemiliste ühendite lahutamise kombineeritud meetod, milles kromatograafia kolonnile rakendatakse elektriväli.

Elektrokromatograafia korral kasutatakse kromatograafiale iseloomulikke statsionaarseid faase, liikuv faas on elektrit juhtiv keskkond ja selle liikumapanevaks jõuks on elektriväli. Seejuures toimivad kaks mehhanismi: kromatograafia pluss elektromigratsioon.

Enamasti on tegemist eksklusioonkromatograafia (geelfiltratsiooni) ja geelelektroforeesi kombineerimisega. See võimaldab suurte biomolekulide (näiteks peptiidide) lahutamist. Siin molekulid lahutuvad vastavalt mõõtmetele (geelfiltratsiooni mehhanismi järgi) ja vastavalt elektroforeetilisele liikuvusele (elektroforeesi mehhanismi järgi).

Kapillaarne elektrokromatograafia (CEC) ühendab kapillaarelektroforeesi ja HPLC iseloomu. Siin kapillaaris on HPLC korral kasutatav liikumatu faas (täidis) ja juhtiv liikuv faas ning kapillaari otste vahele rakendatakse kõrgepinge. Analüüsitava segu komponentide lahutumine toimub elektroforeesi (olenevalt osakeste massist ja laengust) ja jaotuskromatograafia (olenevalt osakeste interaktsioonidest kapillaarkolonni faasidega) mehhanismide koostoimel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]