Elekterkrampravi

Allikas: Vikipeedia

Elekterkrampravi ehk elekteršokiravi (lühend EKR, inglise keeles Electroconvulsive therapy, lühendatult ECT, kõnekeeles elektrišokk) on psüühikahäirete ravis kasutatav meetod.

Elekterkrampravi võeti skisofreenia ravimeetodina laialdaselt kasutusele 1930. aastatel. Krampravi aluseks oli arvamus, et epilepsia ja skisofreenia välistavad teineteist (Ladislas Meduna). Algselt indutseeriti krampe keemiliste ühenditega (korasool) ja hiljem juba elektivooluga. Elektrivoolu kasutamine võimaldab krampi täpsemalt doseerida. Ravi käigus lastakse patsiendile vool läbi pea külge kinnitatud elektroodide. Sõltuvalt metoodikast võib voolutugevus olla 10 mA – 1,6 A ja pinge 70–450 V. Kuigi EKR-i toimepõhimõtted pole täpselt selged, arvatakse, et ülevool käivitab bioloogilised mehhanismid, mis tasakaalustavad neuronaalset aktiivsust.

Näidustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

EKR-i kasutatakse juhtudel, kus tavalised ravimeetodid ei toimi või vajatakse kiiret tulemust. Elekterkrampravi on äärmuslik ravivahend ning õigustatud kasutada patsientide peal, kes on ohtlikud endale või teistele või kelle puhul ravist saadav tulu ületab kõrvalnähtudest saadava kahju. Peamised näidustused on skisofreenia, bipolaarne meeleoluhäire, sügav depressioon jms.

Kõrvalnähud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algselt kasutati elekterkrampravis meetodeid, mis põhjustasid patsientidele olulisi füüsilisi kahjustusi, näiteks luude murdumist ja hammaste purunemist. Krambihooga kaasnesid märkimisväärsed valud ja ebamugavustunne. Hiljem võeti elekteršokiravis kasutusele keemilised vahendid lihaste lõdvestamiseks. Tänapäeval toimub EKR narkoosis, lihasrelaksantidega EEG kontrolli all ja sellega ei kaasne muid subjektiivseid kaebusi peale erineva sügavusega mälukaotuse.