Ekmani spiraal

Allikas: Vikipeedia
Ekmani spiraal. 1 – tuul, 2 – pindmine veevool, 3 – tegelik veevool, 4 – Coriolisi jõud

Ekmani spiraal (inglise Ekman spiral) on teoreetiline joonis, mis tekib, kui tuul püsivalt puhub üle piisavalt sügava ja suure veekogu veemassi ning mille eri kihid (vertikaalsihis) hakkavad erinevates suundades ja erineva kiirusega liikuma. See nähtus on nime saanud rootsi okeanograafi Vagn Walfrid Ekmani järgi. Pinnahoovuste (inglise surface currents) kõrvalekallet täheldas esimesena norra okeanograaf Fridtjof Nansen oma Frami ekspeditsiooni ajal (1893–1896).

Ekmani spiraal tekib Coriolisi jõu tõttu, mis kallutab põhjapoolkeral liikuvad kehad nende esialgsest liikumissuunast paremale poole (lõunapoolkeral vasakule poole). Seega, kui püsiv tuul puhub põhjapoolkeral üle küllalt suure ookeani pinna, siis tekib pindmine veevool, mis püsiva tuule puhumise mõjul kogub üha kiirust ning Coriolisi jõu tõttu ei liigu mitte otse, vaid kaldub paremale. Veemassi sügavuse suurenedes väheneb sügavuti liikumapanevast tuulest saadud jõud ning üha suureneva hõõrdetakistuse tõttu veevool kaldub algasendist (pindmistest veekihtidest) järjest paremale kuni veealune vool on vastupidine pinnapealsele veevoolu suunale. Seda sügavust, kus veevool on vastupidine veepinnal puhuva tuule suunaga, nimetatakse Ekmani sügavuseks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]