Eesti kodakondsuspoliitika

Allikas: Vikipeedia

Eesti kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Erandjuhul võidakse see kinkida eriliste teenete eest. Isik, kes on Eesti kodakondsusest alaealisena ilma jäänud, on õigus see täisealiseks saades taastada. Dokument võib kehtivuse kaotada Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise tõttu.

Kodakondsuse saamiseks esitatav info[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kodakondsuse sooviavalduses peab olema märgitud:

  1. Ees- ja perekonnanimi
  2. Andmed ees- ja perekonnanime muutmise kohta
  3. Sünniaeg ja -koht
  4. Kõneldav emakeel
  5. Eelmine kodakondsus
  6. Praegune elukoht
  7. Ustavusvanne
  8. Allkiri

Alaealise puhul peavad olema esitatud järgmised andmed:

  1. Alaealise ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht
  2. Vanemate, lapsendaja või eestkostja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht või eestkosteasutuse nimi
  3. Alaealise ja tema vanemate, lapsendaja või eestkostja elukoht või eestkosteasutuse asukoht
  4. Alaealise ja tema vanemate, lapsendaja või eestkostja omatav kodakondsus
  5. Alaealise vanemate, lapsendaja või eestkostja või eestkosteasutuse juhi kinnitus selle kohta, et alaealine ja alaealise vanemad, lapsendaja või eestkostja vastavad seaduses sätestatud tingimustele
  6. Alaealise vanemate, lapsendaja või eestkostja või eestkosteasutuse juhi allkiri

Sünnijärgne kodakondsus[muuda | muuda lähteteksti]

Sünnijärgne kodakondsus on isikul, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses.

Kodakondsus naturalisatsiooni korras[muuda | muuda lähteteksti]

Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab:

  1. Olema üle 15 aastane
  2. Omama pikaajalist elamisluba või alalist elamisõigust
  3. Olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt
  4. Olema elanud Eestis seaduslikult ja püsivalt pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel kuus kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva
  5. Omama Eestis registreeritud elukohta
  6. Oskama eesti keelt
  7. Tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust
  8. Omama püsivat legaalset sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise
  9. Olema Eesti riigile lojaalne

Kodakondsuseksam[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kodakondsuseksam on eksam, mis tuleb sooritada Eesti kodakondsuse saamiseks. See koosneb eesti keele oskuse eksamist ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksamist.

Kodakondsus eriliste teenete eest[muuda | muuda lähteteksti]

Kodakondsust eriliste teenete eest antakse maksimaalselt kümnele inimesele aastas. Ettepaneku selleks võib teha Vabariigi Valitsuse liige, kes on kohustatud seda ka põhjendama. Eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse andmisest keeldumist ei põhjendata. Erilisteks teeneteks loetakse saavutusi teaduses, kultuuris, spordis või muul silmapaistval alal.

Naturalisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Naturalisatsiooniks nimetatakse mittesünnijärgset kodakondsuse omandamist. Eesti riigis on võimalik naturalisatsiooni omandada läbi abielu, isikliku soovi või eriliste teenete. Selle saamise korda reguleerib kodakondsusseadus.

Kodakondsuse taastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kodakondsuse taastamisõigust omab igaüks, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse. Taotlev isik peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tõendama, et ta vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse taastamisega.

Kodakondsuse kaotamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kodakondsus kaotatakse kui:

  1. Isik vabastatakse kodakondsusest
  2. Isikult võetakse kodakondsus riigi poolt
  3. Isik võtab vastu mõne muu riigi kodakondsuse

Kodakondsusest loobumine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kodakondsuse seadus ütleb, et isiku võib Eesti kodakondsusest vabastada Vabariigi Valitsuse otsusega, kui isik on selleks soovi avaldanud. Kodanik peab oma sooviavalduse esitama volitatud valitsusasutusse. Kõige sagedasem kodakondsusest loobumise põhjus on teise riigi kodakondsuse taotlemine. Isikut võidakse Eesti kodakondsusest mitte vabastada kui selle tagajärjeks on kodakondsusetus.

Mitmikkodakondsus[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis ei ole mitmikkodakondsus lubatud, seda on kirjeldatud seaduses § 3. Inimene, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab kolme aasta jooksul pärast 18-aastaseks saamist loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]