Eesti kodakondsuspoliitika

Eesti kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Erandjuhul võidakse see kinkida eriliste teenete eest. Isik, kes on Eesti kodakondsusest alaealisena ilma jäänud, on õigus see täisealiseks saades taastada. Dokument võib kehtivuse kaotada Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise tõttu.

Kodakondsuse saamiseks esitatav info

Eesti kodakondsuse sooviavalduses peab olema märgitud:

1. Ees- ja perekonnanimi
2. Andmed ees- ja perekonnanime muutmise kohta
3. Sünniaeg ja -koht
4. Kõneldav emakeel
5. Eelmine kodakondsus
6. Praegune elukoht
7. Ustavusvanne
8. Allkiri

Alaealise puhul peavad olema esitatud järgmised andmed:

1. Alaealise ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht
2. Vanemate, lapsendaja või eestkostja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht või eestkosteasutuse nimi
3. Alaealise ja tema vanemate, lapsendaja või eestkostja elukoht või eestkosteasutuse asukoht
4. Alaealise ja tema vanemate, lapsendaja või eestkostja omatav kodakondsus
5. Alaealise vanemate, lapsendaja või eestkostja või eestkosteasutuse juhi kinnitus selle kohta, et alaealine ja alaealise vanemad, lapsendaja või eestkostja vastavad seaduses sätestatud tingimustele
6. Alaealise vanemate, lapsendaja või eestkostja või eestkosteasutuse juhi allkiri

Sünnijärgne kodakondsus

Vaata ka: Sünnijärgne kodakondsus

Sünnijärgne kodakondsus on isikul, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses.

Kodakondsus naturalisatsiooni korras

Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab:

1. Olema üle 15 aastane
2. Omama pikaajalist elamisluba või alalist elamisõigust
3. Olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt
4. Olema elanud Eestis seaduslikult ja püsivalt pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel kuus kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva
5. Omama Eestis registreeritud elukohta
6. Oskama eesti keelt
7. Tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust
8. Omama püsivat legaalset sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise
9. Olema Eesti riigile lojaalne

Kodakondsuseksam

Vaata ka: Eesti kodakondsuseksam

Eesti kodakondsuseksam on eksam, mis tuleb sooritada Eesti kodakondsuse saamiseks. See koosneb eesti keele oskuse eksamist ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksamist.

Kodakondsus eriliste teenete eest

Kodakondsust eriliste teenete eest antakse maksimaalselt kümnele inimesele aastas. Ettepaneku selleks võib teha Vabariigi Valitsuse liige, kes on kohustatud seda ka põhjendama. Eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse andmisest keeldumist ei põhjendata. Erilisteks teeneteks loetakse saavutusi teaduses, kultuuris, spordis või muul silmapaistval alal.

Naturalisatsioon

Vaata ka: Naturalisatsioon ja Naturalisatsioon Eestis

Naturalisatsiooniks nimetatakse mittesünnijärgset kodakondsuse omandamist. Eesti riigis on võimalik naturalisatsiooni omandada läbi abielu, isikliku soovi või eriliste teenete. Selle saamise korda reguleerib kodakondsusseadus.

Kodakondsuse taastamine

Kodakondsuse taastamisõigust omab igaüks, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse. Taotlev isik peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tõendama, et ta vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse taastamisega.

Kodakondsuse kaotamine

Eesti kodakondsus kaotatakse kui:

1. Isik vabastatakse kodakondsusest
2. Isikult võetakse kodakondsus riigi poolt
3. Isik võtab vastu mõne muu riigi kodakondsuse

Kodakondsusest loobumine

Vaata ka: Kodakondsusest loobumine

Eesti kodakondsuse seadus ütleb, et isiku võib Eesti kodakondsusest vabastada Vabariigi Valitsuse otsusega, kui isik on selleks soovi avaldanud. Kodanik peab oma sooviavalduse esitama volitatud valitsusasutusse. Kõige sagedasem kodakondsusest loobumise põhjus on teise riigi kodakondsuse taotlemine. Isikut võidakse Eesti kodakondsusest mitte vabastada kui selle tagajärjeks on kodakondsusetus.

Mitmikkodakondsus

Vaata ka: Topeltkodakondsus Eestis ja Mitmikkodakondsus Eestis

Eestis ei ole mitmikkodakondsus lubatud, seda on kirjeldatud seaduses § 3. Inimene, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab kolme aasta jooksul pärast 18-aastaseks saamist loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.

Vaata ka

• Eesti keelepoliitika
• Eesti lõimumispoliitika
• Eesti kodakondsuse taotlemine
• Eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse pälvinud inimeste loend