Diglossia

Allikas: Vikipeedia
Diglossia: portugali ja kreooli keel. Portugallased võivad lugeda ülemist silti ja kreooli keeles on kirjutatud kaks õlu reklaami

Diglossia on olukord, kus ühe keele kaks dialekti või kaks keelt, mis tavaliselt on lähisuguluses, on kasutusel ühes keelekogukonnas. Lisaks varieerub sellistes ühiskondades argisituatsioonides kasutatav keele valik ja nii-öelda teise keele valik. Teine keelevariant võetakse kasutusele kindlates situatsioonides nagu kirjanduse lugemisel, haridusasutustes, riigiteenistuses, sõjaväes ja muudes sarnastes olukordades.[1][2]

Seda mõistet on defineeritud ka kui keelte (mitme keele või ühe keele variantide) ranget funktsionaalset jaotus ühiskonnas.[3]

Keeleteaduses võttis diglossia mõiste esimesena kasutusele Charles Ferguson 1959. aastal,[1] kuid tema definitsioon puudutas ainult variante ühe keele sees.[2]

1967. aastal mõtestas Joshua Aaron Fishman diglossia mõiste ümber. Tema järgi ei kehti diglossaalsed suhted ainult geneetilises suguluses olevate variantide puhul, vaid ükskõik millise keelepaari puhul, kui esineb range funktsionaalne jaotus (näiteks ladina keel ja rahvuskeeled keskajal. Fergusoni määratlust on hakatud nimetama klassikaliseks diglossiaks ja Fishmani määratlust laiendatud diglossiaks.[2][4]

Diglossaalsetes suhetes olevate keelte vahel on kindel hierarhia. Ühte keelevarianti hinnatakse kõrgelt ja kasutatakse ametlikes situatsioonides, teises toimub argisuhtlus.[2]

Etümoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kreekakeelne sõna διγλωσσία (diglōssia) tõlgitakse kui bilingvism, kuid need mõisted ei ole kindlasti sünonüümid.[2]Need mõisted ei ole sünonüümid, sest diglossia on alati ühiskondlik nähtus, sest diglossaalne saab olla ainult keelekollektiiv, mitte üksikisik, nagu võib olla bilingvismi puhul.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Charles Ferguson. "Diglossia", Word, 1959, 5: 325–340.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik. Keel, võim, ühiskond, Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2003.
  3. Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik. Keel, võim, ühiskond, Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2003: 128, 149.
  4. Joshua Aaron Fishman. "Bilingualism with and without diglossia; diglossia with and without bilingualism", Journal of Social Issues, 23 (2), 29-38.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]