Digitaalne kirjaoskus

Allikas: Vikipeedia

Digitaalne kirjaoskus (varem infokirjaoskus, teabekirjaoskus) on võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot, kasutades digitaaltehnoloogiat. Selle aluseks on parasjagu kasutusel oleva kõrgtehnoloogia tundmine ja teadmised selle kasutamisest. Digitaalse kirjaoskusega inimestel on võimalus teha oma tööd efektiivsemalt, eriti koos nende inimestega, kellel on tehnoloogia kasutamisel sarnased teadmised ja oskused.

Digitaalset kirjaoskust uurides vaadeldakse kõiki digitaalvahendite abil info kasutamise viise, mitte ainult arvuti kasutamist.

Digitaalse kirjaoskuse põhielemendid[1][2][3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Digitaalne kirjaoskaja on inimene, kes mõistab digitaalse kirjaoskuse 8 põhielementi ning oskab arendada neid oskusi. Digitaalse kirjaoskuse 8 elementi on:

  • Kultuuriline element - nõuab tehnoloogia kasutamist erinevates kontekstides.
  • Kognitiivne element - eeldab tehnoloogiliste vahendite, tarkvara ning erinevate platvormide kasutamist. Vilunud digitaalvahendite kasutamisharjumus aitab õppijal saada digitaalselt kirjaoskajaks.
  • Konstruktiivne element - peab oluliseks olemasolevate ressurside taaskasutamist ning nende kombineerimist uute ressurssidega vastavalt vajadusele või olemasolevate ressursside kohandamist uutega.
  • Kommunikatiivne element - nõuab teadlikkust kasutada erinevaid suhtlusvahendeid (digitaalne ja mobiilne). Digitaalne kirjaoskaja oskab suhelda digitaalses maailmas erinevate kanalite kaudu.
  • Enesekindluse element - eeldab digitaaltehnoloogilise pädevuse omandamist ning oskust luua digitaalkeskkond, kus praktiseerida oskusi ning ennast arendada.
  • Loovuse element - seab olulisele kohale indiviidi huvid. Õppija loob uusi andmeid digitaalses keskkonnas lähtuvalt oma huvidest.
  • Kriitiline element - peab oluliseks õppija erinevate perspektiivide arendamist. Digitaalsetes keskkondades aktiivne osalemine nõuab kasutajalt erinevate asjaolude arvesse võtmist.
  • Kodaniku element - on osa digitaalsest kirjaoskusest, kus inimene on ühiskonna osa ning suhtleb riigiga digitaalselt.

Kõigi nende elementide kasutamine indiviidi tasandil vajab pidevat arendamist ja uurimist, et mõista kiiresti muutuvaid digitaalseid ressursse. Pedagoogilisest vaatepunktist hõlmab digitaalne kirjaoskus oskust otsida teadmisi ning mõista digitaalsete lahenduste kasutamis- ja kaasamisvõimalusi. Digitaalse kirjaoskuse arendamine on oluline osa kaasaegses ühiskonnas, et inimene saaks olla osaline digitaalses ühiskonnas ja teadlikult võtta osa aruteludes.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://digilitpride.wordpress.com/2012/10/01/making-sense-of-the-8-elements-of-digital-literacy/
  2. http://www.edudemic.com/digital-literacy/
  3. http://www2.futurelab.org.uk/resources/documents/handbooks/digital_literacy.pdf