Delioni lahing

Allikas: Vikipeedia

Delioni lahing toimus 424. aastal eKr Boiootias, Kesk-Kreekas. See lahing, kus boiootlased saavutasid võidu ateenlaste üle, oli osa Peloponnesose sõjast.

Delioni lahing on sõjaajaloos tähtsal kohal sellepärast, et seal kasutas teebalane Pagondas esimesena viltust lahingukorda.

Esimene dokumenteeritud olukord, kus oma sõdurid tapavad oma sõdureid, pärineb ka Delioni lahingust. See juhtus ateenlastega, kui nad olid boiootlaste parema tiiva ümber piiranud (Geoffrey Regan, Back Fire, Robson Books Ltd., London, 1995). Et ateenlased selleskohas taganema sundida, saatis Pagondas sinna reservratsaväe, mis oli samuti täiesti uus nähtus sõjapidamises. See manööver otsustaski lõpuks lahingusaatuse, sest ateenlased olid taganema löödud ka boiootlaste vasakul küljel, kus viimastel oli normaalse 8 rivi asemel 25 rivi sõdureid. Kokku oli muidu mõlemil poolel umbes sama palju sõdureid – 7000 hopliiti, 1000 ratsanikku, 500 linguheitjat, 10000 kergerelvastuses sõdurit. Ainult viimaseid oli ateena poolel vähem.

Delioni lahingus osales ka kuulus filosoof Sokrates.