Chephreni sfinks

Allikas: Vikipeedia
Chephreni sfinks püramiidi taustal
Liiva mattunud sfinks Jean-Léon Gérôme'i maalil "Bonaparte sfinksi ees"

Chephreni sfinks on suur kivist sfinks Giza platool kolme suure püramiidi juures.

Chephreni sfinks kujutab lõvi keha ja inimese näoga olendit, jumala Ra-Harahte kehastust.

Sfinks on oma nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Chephreni järgi, kes lasi 26. sajandil eKr püstitada ühe suurtest püramiididest. Sfinks asub Chephreni püramiidi idaküljel asuva pühamu ees ning kuulub seega Chephreni hauakopleksi juurde. Kas Chephren lasi ehitada ka sfinksi, on vaieldav. Suur sfinks tahuti arvatavasti välja lubjakivikaljust, mis jäi üle Chephreni püramiidi blokkide murdmisest. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti Chephrenit ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree.

Sfinks, nagu ka kõrvalasuvad püramiidid, on orienteeritud põhiilmakaarte järgi. Kuju on umbes 20 m kõrge ja 73 m pikk.

Suurema osa viimasest neljast ja poolest tuhandest aastast oli sfinks õlgadeni liiva alla maetud. Suur steel sfinksi rinna ees annab teada, et 1419. aastal eKr kaevas siis veel alles noor prints Tuthmosis IV sfinksi esikäpad liiva seest välja pärast üht unenägu, kus sfinks lubas talle Egiptuse kuningriiki juhul, kui noor prints sfinksi liivast välja kaevab.

Sfinksi vanus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühe oletuse järgi on sfinks jäänuk perioodist, mis eelneb meile tuntud Vana-Egiptuse tsivilisatsioonile. Selle teooria kohaselt pärineb ta 15 000 aastat tagasi eksisteerinud ürgkultuurist. Väide tugineb Chephreni sfinksi ja Giza püramiidide ehitusmaterjali erosioonikahjustuste võrdlemisel.

Teise, üldlevinud oletuse, on enamus egüptolooge tänaseks kokku leppinud, et sfinks kujutab siiski meile tuntud egiptuse kuningat Chephreni, kes oli 4. dünastia neljas kuningas ja kes valitses 3. aastatuhandel eKr.