Boomerang (lasutuvastussüsteem)

Allikas: Vikipeedia

Boomerang on lasu tuvastus süsteem, mis on arendatud DARPA ja BBN Technologies vahelise koostööna. Seadme põhiliseks kasutusalaks on snaipri lasu kindlakstegemine ja selle asukoha määramine. Boomerangi süsteem on reeglina kinnitatud sõidukite, nagu näiteks Humvee, Stryker ja MRAP, külge. Boomerangist on ka versioon jalgsi liikuvatele sõduritele -- Boomerang Warrior-X.

Arendustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Boomerang kasvas välja USA Kaitseministeeriumi programmist 2003. aasta lõpus. Selleks ajaks oli teada, et agressiivne vastuhakk USA sõduritele hakkas suurenema. Tihti ei saanud sõdurid lärmakates sõidukites aru, et nende pihta tulistatakse, enne kui keegi neist oli pihta saanud. Tollane USA kaitsesekretär Donald Rumsfeld pöördus DARPA poole ja palus lähitulevikuks valmivat lahendust, mida saaks rakendada Iraagi konfliktis. Rumsfeld otsis lahendust, mis ei pea olema täiuslik, kuid mis siiski aitaks sõdureid ja oleks parem kui mitte midagi.[1]

Ameerika armee hakkas 2003. aastal kasutama piiratud arvul Prantsusmaal valminud PILAR snaiprivastaseid süsteeme, kuid kalli hinna tõttu ei saadud seda lahinguväljal laialdaselt rakendada. See viis DARPA uue ja odavama süsteemi arendamisele. DARPA programmijuht Karen Wood väitis, et BBN'i eelnevad tööd olid enim silmapaistvad. BNN oli 1997. aastal arendanud DARPA sponsorluse all lihtsama snaiprivastase süsteemi nimega Bullet Ears. [2][3]

Boomerangi nõudmisteks olid:

  • laskja tuvastamine 15 kraadi täpsusega;
  • tuvastamiseks kulub 1 sekund;
  • töötab laskude korral, mis on möödunud 1 m kuni 30 m kauguselt mikrofonidest;
  • võimaldab tuvastada ja kindlaks määrata laske AK-47'est ja teistest väiksematest relvadest, kaugusega 50 m kuni 150 m;
  • töökindel linna tingimustes;
  • töötab sõiduki peal, sõidukiirusega kuni 100 km/h nii maanteel kui ka karmil maastikul;
  • talub liiva, vihma ja kergeid kokkupuuteid okste ja lehtedega;
  • võimaldab teavitada ohust nii hääle kui ka LED ekraani abil;
  • mikrofonid ja elektroonika seadmed peavad olema väljavahetatavad ka sõjaväljal.[4]

Boomerangi esimene prototüüp loodi 65 päevaga. Suurimateks väljakutseteks olid:

  • müra filtreerimine (sõiduki mürad ja raadioside staatilised helid);
  • lasusarnaste helide eristamine päris laskudest (ilutulestik või uksepaugud)
  • väljaminevate laskude ignoreerimine.

Väike kogus Boomerangi süsteeme katsetati Iraagis, mis viisid teise ja kolmanda põlvkonna versioonideni, Boomerang II ja Boomerang III.

Lepingud ja auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2005. aastal võitis Boomerangi süsteem nii DARPA "silmapaistva tehnilise saavutuse auhinna" kui ka Technology Exchange'i auhinna "aasta tehnoloogia mõjutaja".
  • 2008. aasta juunis sõlmis Ameerika sõjavägi BBN-iga lepingu 8131 Boomerang süsteemi ostmiseks. Lepingu hinnaks oli $73 845 000 ja sinna hulka kuulusid ka varuosad ja treening. [5]
  • 2008. aasta septembris sõlmiti Ameerika sõjaväe ja BBN-i vahel leping $3.5 miljoni väärtuses, et arendada Boomerangi-sarnast süsteemi, mida saaksid kasutada jalgsi liikuvad sõdurid.[6]
  • 2009. aasta septembris sõlmiti leping hinnaga $22 460 000, mille käigus Ameerika sõjavägi tellis 1095 Boomerangi süsteemi ja 2195 sõiduki kinnituskomplekti. [7]
  • 2011. aasta oktoobris tellis Ameerika sõjavägi $9 000 000 eest tagavaraosi ja lisavarustust Boomerang III süsteemidele[8]

Tööprotsess[muuda | redigeeri lähteteksti]

Boomerangi süsteem asub masti küljes, mis on kinnitatud sõiduki külge. Boomerang kasutab seitset väikest mikrofoni, mis tajuvad ja mõõdavad nii relvapauku kui ka kuuli häält, mis tekib kuuli ülihelikiirusel liikumisel. Iga mikrofon registreerib heli natuke erineval ajal. Boomerang kasutab keerukaid algoritme, et arvutada kuuli suunda, kõrgust maapinnast ja laskja kaugust. Kõik arvutused tehakse vähem kui sekundi jooksul. Süsteemi kasutajad saavad samaaegselt informatsiooni laskja asukoha kohta nii visuaalselt kui auditiivselt. Sõidukitesse on üles seatud analoogkella laadsed LED-idega varustatud paneelid ning kõlarid, kus teavitatakse laskja asukohast. Näiteks, kui tulistatakse otse selja tagant, siis on kõlaritest kuulda "Lask, kella kuue suunas" ning LED süttib paneelil kella 6 juures. Lisaks ütleb arvuti sõdurile laskja kauguse, kõrguse ja asimuudi. [9]

Boomerang töötab ka ekstreemsete ilmastikuolude korral, nii avamaastikul kui linnakeskkonnas, seistes või liikudes. BBN väidab, et vigade hulk laskude tuvastamisel kiiruse 80 km/h juures on tuhande töötunni jooksul väiksem kui üks. [10]

Boomerang ei suuda tuvastada laske, mis on tehtud summutiga relvadest ning samuti ei tööta see efektiivselt, kui kuulide kiirus on väiksem helikiirusest.[11]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "http://scienceline.org/2007/01/29/tech-hsu-guns/". Scienceline.org. Vaadatud 27 May 2011.
  2. Moniz, Dave (27 March 2005). "http://www.usatoday.com/news/washington/2005-03-27-antisniper_x.htm". USA Today. Vaadatud 27 May 2011.
  3. "Bullet Ears". CNN (3 November 1997). Vaadatud 27 May 2011.
  4. "http://www.defensereview.com/modules.php?name=News&file=article&sid=903". Defensereview.com. Vaadatud 27 May 2011.
  5. BBN Technologies (22. juuli 2008). "http://www.bbn.com/news_and_events/press_releases/2008_press_releases/pr_boomerang_awarded_74m". bbn.com. Vaadatud 9. mai 2012.
  6. BBN Technologies (8. september 2008). "http://www.bbn.com/news_and_events/press_releases/2008_press_releases/pr_boomerang_wearable_9808". bbn.com. Vaadatud 9. mai 2012.
  7. BBN Technologies (10. oktoober 2011). "http://www.bbn.com/news_and_events/press_releases/2009_press_releases/pr_090809". bbn.com. Vaadatud 9. mai 2012.
  8. BBN Technologies (8. september 2009). "http://www.bbn.com/news_and_events/press_releases/2011/pr_boomerang_101011". bbn.com. Vaadatud 9. mai 2012.
  9. Homemade Defense (4. juuni 2010). "http://homemadedefense.blogspot.com/2010/06/military-technology-gunshot-detectors.html". homedefense.blogspot.com. Vaadatud 29. mai 2012.
  10. BBN Technologies. "http://boomerang.bbn.com/docs/Boomerang_position_heading_sensor.pdf". bbn.com. Vaadatud 29. mai 2012.
  11. Reimo Soosaar: "Snaiprivastased tehnoloogiad ja vastumeetmed" Kaitse kodu!, nr 4 2008.

Välised leheküljed[muuda | redigeeri lähteteksti]