Baldassare Galuppi

Allikas: Vikipeedia
Baldassare Galuppi

Baldassare Galuppi (18. oktoober 1706 Burano saarel Venezia lähedal - 3. jaanuar 1785 Venezia) oli itaalia helilooja. Sünnikoha järgi on tema hüüdnimi Il buranello.

Ta õppis konservatooriumis "Incurabili" kompositsiooni Antonio Lotti juures.

Alguses saavutas Galuppi tagasihoidlikku edu tõsiste ooperitega (opera seria), aga alates 1740. aastatest sai koos libretisti Carlo Goldoniga üle Euroopa kuulsaks oma koomiliste ooperitega (dramma giacoso). Heliloojate järgmisele põlvkonnale oli ta tuntud koomilise ooperi isana. Väga populaarseks said ka mõned tema tõsised ooperid, mille libreto oli kirjutanud Metastasio.

Põhilise osa elust töötas Galuppi heategevates ja religioossetes organisatsioonides, peamiselt Venezias. 1741-43 oli ta ooperihelilooja Londonis, 1748-64 Püha Markuse koguduse kapellmeister ja konservatooriumi "Incurabili" direktor, 1765-68 Peterburis õukonna kapellmeister ja Laulukooli direktor. Nendel ametikohtadel kirjutas ta ühtlasi suurel hulgal vaimulikku muusikat. Peale selle peeti teda virtuoosseks klahvpillimängijaks ja klahvpillimuusika autoriks. Tema õpilane oli Dmitri Bortnjanski, kelle võttis Veneziasse naastes kaasa (õppima).

Galuppi partnerlus Metastasioga oli raske. Metastasio uskus kindlalt, et ooperites peab muusikaline osa teenima sõnalist, mitte vastupidi. 1749 kirjutas Metastasio Galuppi kohta: «Ma arvan, et ta on suurepärane helilooja viiulitele, tšellodele ja lauljatele, aga ületamatult halb luuletajatele. Kui ta kirjutab [muusikat], siis ta mõtleb sõnadele sama palju kui sina enda paavstiks valimisele. ... Mis puutub publikusse, siis hindavad teda need, kes kuulavad kõrvadega, mitte hingega.» Sellegipoolest kestis nende koostöö kaua ja tõi kuulsust mõlemale.

Pärast Galuppi surma tema looming suuresti unustati. Dramma giacoso žanr kadus moest ja hiljem seda ei saanudki esitada, sest Galuppi oli oma ooperitesse kirjutanud tähtsad rollid kastraatidele, kes aga ooperilavadelt kadusid. Alles 20. sajandi lõpul on tema loomingut jällegi ulatuslikumalt lavastama ja isegi salvestama hakatud.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 112 ooperit sealhulgas
    • opera seria "Järjekindel ustavus e. Sõbrad - rivaalid" 1722 (16-aastasena) Venezia
    • "Dorinda" 1729
    • "Äratuntud Kyros" 1737
    • "Isipile" 1737 Torino
    • "Aleksander Indias" 1738 Mantova
    • "Hüljatud Didone" 1741 Modena
    • "Penelope" 1741 London
    • "Scipio Kartaagos" 1742
    • "Enrico" 1742 London
    • "Sirbace" 1743
    • "Armastuse jõud" 1745 Venezia
    • "Scipio Hispaanias" 1746
    • "Antigono" 1746 London
    • "Olympiada" 1747 Milano
    • "Demetrio" 1748 Viin
    • "Semiramide riconosciuta" 1749 Milano
    • "Antaserse" 1749 Viin
    • "Pahupidi maailm ehk Naised valitsevad" 1750 Venezia
    • "Issiple" 1750 Bologna
    • "Antigona" 1751 Rooma
    • "Naljakad virtuoosid" 1752 Venezia
    • "Hiina kangelane" 1753 Napoli
    • "Filosoof" 1754 Venezia
    • "Attalo" 1755 Padova
    • "Idomeneo" 1756 Rooma
    • "Adrian Süürias" 1758 Livorno
    • "Tituse halastus" 1760 Torino
    • "Ariadne ja Theseus" 1763 Padova
    • "Kuningas jahil" 1763 Venezia
    • "Iphigenia Taurises" 1768 Peterburis
    • "Amor lunatico" 1770 Venezia
    • "Montezuma" 1772
    • "Teenija armastamiseks" 1773
  • 51 sonaati klaviirile
  • 7 keelpillikvartetti
  • missad
  • reekviem
  • oratooriume-kantaate, sealhulgas
    • "Vabastatud heategija" (La virtu liberata) 1765
    • "Heategija ja ilu liit" 1766
    • "Amphion" 1780 Venezia