Avo Viiol
Avo Viiol (sündinud 5. augustil 1958) on eesti jurist ja endine Eesti Kultuurkapitali tegevjuht.
Ta on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. 1980. aastate keskpaiku oli ta TRÜ poliitilise ökonoomia kateedri õpetaja ja ühtlasi aspirant ning ühiskonnateaduste kateedrite parteibüroo liige.[1] 1990ndate algul kirjutas koos kaasautoritega mitu majandusõpikut.
1995. aastal asus tööle Eesti Kultuurkapitali tegevjuhina[2]. Aastatel 1999–2002 riisus ta ametiseisundit kuritarvitades Eesti Kultuurkapitalist 8 521 910 krooni[3]. Väidetavalt olevat ta enamuse riisutud rahast kasiinodes maha mänginud. Riisumine tuli aga lõpuks ilmsiks ning 13. augustil 2002 võeti Viiol vahi alla.[4] Avo Viioli süüasja tõttu astus kultuuriminister Signe Kivi ametist tagasi.[5]
Tallinna linnakohus karistas Avo Viiolit 2003. aasta 7. jaanuaril lihtmenetluse korras suurriisumise ja ametialase võltsimise eest ametiseisundit kuritarvitades kahe aasta ja kaheksa kuulise vangistusega ning mõistis talt välja üle 8,5 miljoni krooni.[6] Viiol vabanes vanglast ennetähtaegselt Tartu maakohtu otsuse järgi 2004. aasta veebruaris.[7]
Pärast vanglast vabanemist asus Viiol elama Jõhvisse ning kirjutas raamatu "Liiga pikk elu" (2004). Vastavalt kohtu otsusele pidi Viiol kogu riisutud raha Kultuurkapitalile tagasi maksma. 2004.–2005. aastal maksis ta võlast 16 274 krooni, 2006. aastal 992 krooni, 2007. aastal 1655 krooni ja 2008. aastal 3470 krooni. 2009. ja 2010. aastal ei maksnud ta võlast tagasi mitte midagi.[8][9] Kokku on ta nende andmete järgi tasunud 22 391 krooni, mis teeb aastas keskmiselt ligikaudu 3198,71 krooni. Selle järgi kulub tal võla tagasimaksmiseks kokku 2664 aastat. Justiitsminister Kristen Michal leidis, et Viioli juhtum riivab ühiskonna õiglustunnet, ning ta lubas selle arengul hoolikalt silma peal hoida.[10]
Viiol tegutseb ettevõtjana. Talle kuulub osaühing Viru Äriteenindus.[11]
8. märtsil 2019 esitas Eesti Kultuurkapital Viru Maakohtule avalduse Avo Viioli eraisiku pankroti väljakuulutamiseks[12] ning 27. mail kuulutas kohus pankroti välja.[13]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tartu Riikliku Ülikooli struktuur ja isikkoosseis 1986/87
- ↑ Igor Taro "Eks ta ongi tark mahhinaator" SL Õhtuleht, 16. august 2002
- ↑ "Viiol hoiab töökohta saladuses"[alaline kõdulink] Delfi, 12. märts 2004
- ↑ "Avo Viiol keeldus advokaadist" Eesti Päevaleht, 22. august 2002.
- ↑ "Kultuuriminister Signe Kivi astub tagasi" Eesti Päevaleht, 15. august 2002
- ↑ "Riisumine viis vanglasse" SL Õhtuleht, 23. oktoober 2007.
- ↑ "Suurmängur taas vabaduses" SL Õhtuleht, 10. veebruar 2004.
- ↑ "Viiol ei maksnud mullu riigile sentigi tagasi" Postimees, 8. jaanuar 2010
- ↑ "Viiol pole ka tänavu hiigelvõlast sentigi tasunud" Postimees, 28. detsember 2010
- ↑ "Kultuurkapital lubab Viioli lõpuks liistule tõmmata" Postimees, 16. mai 2011
- ↑ "Miljonivõlgnik Avo Viiol on edukas ettevõtja" Postimees, 21. aprill 2011
- ↑ "Kultuurkapital esitas avalduse Avo Viioli pankroti väljakuulutamiseks" Delfi, 11. märts 2019
- ↑ "Kohus kuulutas välja kultuurkapitali raha raisanud Avo Viioli pankroti" ERR, 27. mai 2019