Arutelu:Vitt

Kas me ei saaks seda artiklit kuhugi suunata ja siis suunamislehte kirjutuskaitse alla panna?--Morel 10. veebruar 2012, kell 15:24 (EET)

Minumeelest saab ainult pealkirja ka kaitsta, et seda lehte ei saaks üldse luua. Adeliine 10. veebruar 2012, kell 15:38 (EET)

Kust me teame, mida see sõna tähendab? EKSS ja ÕS väljenduvad ebaselgelt. Andres 10. veebruar 2012, kell 18:27 (EET)

Kõige neutraalsem olekski nende pakutud "naise suguelund".--Morel 10. veebruar 2012, kell 18:33 (EET)

Pakun, et siin võiks olla artikkel Saksamaa külast või siis täpsustusleht. Suguelunditega seotud tähenduse juures pole vist selge, millist elundit täpselt silmas peetakse ning pole ka selge, et asjad peaks olema leitavad slängi järgi. Kui see tähendus ära jätta, siis jääb järele kaks tähendust ja täpsustuslehte poleks tarvis. Pikne 23. jaanuar 2020, kell 17:17 (EET)

Noh, vahel on meil täpsustuslehtedel siiski ka vastava nimega inimesed (inglise vikis 4 tk, saksas 5, ükski ei kattu). Lisaks on mingil määral probleemne nimede Vit/Vitt/Witt/Wit vaheldumine, sest näiteks vene vikis on antud Витт vasteks ainult Witt ja Вит vasteks Vit, samas kui transkribeerida võib erinevalt, nii et täpsuse huvides tuleks kõik juhtumid käsitsi üle kontrollida. Nt Wikidatas on selliseid kirjeid omajagu. Seega, kui töö korralikult teha, siis täpsustuslehele sisu leiduks. --Ehitaja (arutelu) 23. jaanuar 2020, kell 17:49 (EET)

On artikkel Vitt (perekonnanimi), millele saab täpsustusmärkusest viidata ja kus saab isikuid loetleda. Pikne 23. jaanuar 2020, kell 18:33 (EET)

Kas perekonnanimede artiklid, mida viimasel ajal usinasti treitakse, on mõeldud asendama täpsustuslehti? Vanal hallil ajal olid täpsustuslehed kohad, kus võis nt kõik nimekandjad üles lugeda, sh ka punased lingid, samas kui nimeartikkel oleks pidanud olema nime kohta, võib-olla mõne näitega olemasolevatest biograafiatest, kuna artikli ülesanne on lugejat informeerida (mida saab teha peamiselt olemasoleva, mitte puuduva infoga), täpsustuslehed on aga juba osa metastruktuurist, mis aitab ka tulevast artikliloomet suunata. Kui nüüd on kuskil otsustatud, et kõik hakkab teistpidi olema, siis on see küll huvitav küll uuendus. --Ehitaja (arutelu) 25. jaanuar 2020, kell 14:18 (EET)

Siit leiab küll mõne täpsustuslehe, kus on mõne teise keele eeskujul loetletud perekonnanime järgi isikuid, aga selline praktika minu meelest vastupidi pole siin kunagi levinud olnud.

Küllap on paberentsüklopeediate eeskujul mõeldav teha nii, et isikud oleks perekonnanimede järgi leitavad, aga sellele pole siin ju tegelikult kuigivõrd rõhku pandud. Rohkem juhindume minu meelest täpsustuslehe tegemise põhimõttest, et asjad peavad olema leitavad tervete nimede järgi, mitte nime osade järgi. Sellepärast on mõned suunamised nagu Mozart, mida saab põhjendada sellega, et ainult perekonnanime kasutamine levinud ja on ilma erilise kontekstita selge, keda silmas peetakse.

Minu mäletamist mööda üksvahe tehti nimeartikleid rohkem just selleks, et seal saaks muu hulgas isikuid loetleda ja selle infoga ei tuleks täpsustuslehti koormata (nii et muud tähendused jäävad isikuloendi varju, kui nime kandjaid on palju). Nimeartikli sellist kasutust võib siis võtta mõnetise kompromissina. Paistab, et ka inglise vikis ei panda (enam) isikuid täpsustuslehele, vähemasti siis, kui nimeartikkel on olemas.

Mis puutub lugeja informeerimisse puuduva infoga, siis punaseid linke ei tarvitse panna ka täpsustuslehele (inglise vikis on reegel, et ei panda). Pikne 25. jaanuar 2020, kell 15:41 (EET)

Kõiki inglise kombeid ja kombemuudatusi ei pea üle võtma. Võib, aga see ei ole tingimata vajalik. Esiteks on eesti vikis tänini suures koguses olulisi artikleid puudu ja punased lingid (täpsustuslehtedel, loendites jms) aitavad natuke neid silma all hoida ja võib-olla ühel päeval tekitada. Teiseks on eesti viki põhimõtteliselt märksa inklusiivsem ja meie tähelepanuväärsuslävi madalam, mis omakorda kasvatab punaste linkide arvu. (Tänu sellele on meil, muide, ka palju vähem juhtumeid, kus mingi mõiste eraldiseisev artikkel liitmise käigus suunamiseks muudeti ja pärast ka liitartiklist vastav mõiste välja roogiti, tänu millele inglise vikit kummitavad massilised arusaamatud suunamised. Teisalt on meil ka rohkelt probleeme intervikidega, kui Wikidata kirje on loodud inglise artikli puhul, kus mõiste on määratletud laadis "Minu pere ja muud loomad", aga eesti viki tahab igale loomale oma artiklit. Durrelli enda pere on päris hea näide. Samas on küsitav, kas probleem on eesti või inglise poolel, WD ideega haakub eesti inklusionism igatahes paremini.)

"Pole kunagi levinud olnud" on minu kogemuse põhjal otseselt vale väide, st faktidega vastuolus, aga eks "levinud olemist" tõlgendab igaüks isemoodi ja kindlasti annab leida tõlgendus, mis selle seeditavaks väänab. Inglises tehakse perekonnanimedele aina enam omaette täpsustuslehti, kuna üldised täpsustuslehed on üle koormatud; see ei tähenda, et perekonnanimede artiklitesse (mida inglises jällegi väga ei harrastata, ning kindlasti mitte sellise eesti kirjapildipõhise lahutusvõimega, mis Vitt, Vit ja Witt lahku lööb) nimekasutajate täisloendeid lisataks. Taas: me ei pea tingimata nende kombeid üle võtma, aga me ei pea ka põhjendama mingit uut leidust, mida inglises pole, viitega neil olevale hoopis teisele tavale. --Ehitaja (arutelu) 27. jaanuar 2020, kell 15:25 (EET)

No kui vaadata, milliste perekonnanimedega isikutest on Vikipeedias artiklid ning kui paljud neist isikutest leiab perekonnanime järgi täpsustuslehelt (või täpsustuse puudumisel suunamisega), siis on suurema analüüsita üsna selge, et leiab kaduvväikse osa. Või kui otsida nimeartikleid, mis loetlevad nimekandjaid ja (nimele vastavaid) täpsustuslehti, mis loetlevad isikuid, siis esimesi on jällegi võrratult lihtsam leida.

Isikute toomine perekonnanimele vastaval täpsustuslehel on minu meelest olnud just rohkem inglise ja mõne teise keele komme. Inglise vikis näikse on nüüd sellest samuti enamvähem loobutud. Kusjuures nimeartiklid on ka inglise vikis vormistatud artiklitena, mitte täiendavate täpsustuslehtedena. Nimeartiklis muidugi saab, võiks ja tuleks rääkida ka nimest endast, aga ma ei näe, miks sellepärast ei sobi kasutada nimeartiklit ka nimekandjate väljatoomiseks. Või noh, vähemasti ei tohiks olla see märkimisväärselt vähem kohane kui nimeartikkel ise, mille sisu on enamikul juhtudel küll lihtsam liigitada entsüklopeediamaterjali aseme sõnaraamatumaterjaliks.

Kui õigesti aru saan, siis sa ei pane ette tuua nimed Vitt, Vit ja Witt (või nende nimede kandjad) ühel lehel. Minul ka ei ole sellist ettepanekt.

Punaseid linke soovitatakse täpsustuslehtedel vältida sellepärast, et need raskendavad lugejal olemasolevate artiklite leidmist. Aga see selleks, praegu pole siin küsimus punastes linkides. Pikne 27. jaanuar 2020, kell 18:54 (EET)

Teisaldasin siis külaartikli siia, kuna näib, et senist suunamist sellest paremaks lahenduseks praegu keegi ei pea. Kui see vajalikuks osutub, siis saab hiljem teha ka täpsustuslehe. Pikne 27. jaanuar 2020, kell 18:54 (EET)