Arutelu:Viru ohvrikivi

Kogu lugupidamise juures, kas neid nupukesi on tingimata vaja vorpida? 88.196.241.249 30. jaanuar 2014, kell 17:42 (EET)

need on ju tähelepanuväärsed, eriti Eesti kontekstis. Eks nad jäävad täiendamist ootama--Bioneer1 (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 11:21 (EET)

Mõni ohvrikivi kindlasti on küllalt tähelepanuväärne, aga iga ohvrikivi, kalme, kääbas või muu kaitstav üksikobjekt vaevalt. Paljudest neist ilmselt ei saa avalike allikate põhjal isegi muud öelda, kui et nad on kaitse all või et nad lihtsalt on kuskile andmebaasi sattunud. Arvan, et iga ohvrikivi on küllalt tähelepanuväärne, et mainida teda näiteks vastava asula artiklis ja eks siis hiljem oleks näha, kas sealt edasi ka midagi omaette artikli väärilist koorub. Sellised sisuta nupukesed, mille juures on segane, miks on antud asjast entsüklopeedias artikkel, Vikipeediast head muljet just ei jäta. 88.196.241.249 31. jaanuar 2014, kell 11:35 (EET)

arvan, et artiklid Eesti looduslikest pyhapaikadest on vajalikud ja tähelepanuväärsed, kuna need moodustavad olulise osa nii Eesti kui ka Euroopa kultuuripärandist.

mulle on lihtsam järjest hulk artikleid valmis teha ning seejärel kas ise järjest ise täiendada või leida inimesed, kes neid ise täiendada tahavad. kõike seda ei saa kohe, see võtab aega; teen, mida jaksan. panen yhtlasi iga vastava kyla artiklisse märke iga pyhapaiga kohta, mille kohta artikkel on.

yhtlasi korrastan kõiki olemasolevaid artikleid Eesti looduslike pyhapaikade kohta, et ka need oleks kylaartikli ja asjaomase kategooria kaudu leitavad.

igayks on teretulnud artikleid täiendama. iga artikli lõpus on välislink, mis sisaldab täiendavat infot, mille võiks artiklisse kirjutada.

kui keegi soovib aidata korraldada looduslike pyhapaikade artiklivõistlust, siis oleks ka see näiteks yks võimalus, kuidas artiklitele sisu juurde saada. avaldatud ja avalike allikate põhjal saaks iga pyhapaiga kohta korraliku artikli. ja samuti on igayhel võimalus nyyd neis paikades käia ja teha neist igayhest vabasse kasutusse pilt, nii et saaks korraldada ka fotovõistluse (või siis ajada sama asja Wiki Loves Earthi, HELP-i vms kaudu). -- Ohpuu (arutelu) 6. veebruar 2014, kell 16:43 (EET)

Jah, pühapaigad, kultuurimälestised ja need teised asjad on toredad. Aga minu ettepanek on, et vähetuntud kohtadest (puud, kivid ja teised), millest on vähe materjali, kirjutataks esialgu vastava asula artiklis. Need andmebaasilingid ei vii ka sageli muu materjalini kui teadmiseni, et jah, selline asi on.

Nojah, küllap on oluline osa kultuuripärandist, aga seda on igasugused vanad esemed ja pärimused, mille üksikjuhtudest üldiselt omaette artiklit olema ei pea ning kõnealused väikekohad on sageli siiski üsna tundmatud. 88.196.241.249 6. veebruar 2014, kell 19:55 (EET)

Ma pooldan eraldi artiklite tegemist juhul, kui asjal on oma nimi. Andres (arutelu) 7. veebruar 2014, kell 02:11 (EET)

andmebaasidest tuleb minu meelest igal juhul piisavalt infot korraliku artikli tarbeks, nii register.muinas.ee, EELIS kui ka andmekogu.hiis.ee põhinevad igayks kohtade põhjalikul inventeerimisel — asjatundjad on paika lähemalt tykk aega uurinud ja teinud ylestähendusi paiga liigi, loodusliku ilme, asukoha ja muude asjaolude kohta. sellele lisanduvad avaldatud rahvaluuleteated ja koduloolaste-ajaloolaste-arheoloogide kirjatykid, mis tuleb õigetest kohtadest yles otsida. mul on veendumus, et iga paiga kohta, millest artikkel tuleb, on artikli jaoks piisavalt materjali. -- Ohpuu (arutelu) 7. veebruar 2014, kell 14:25 (EET)

Nimi iseenesest pole minu meelest näitaja. Nimi võib olla ka lihtsatel heinamaa- või metsatukkadel, mis pole pühapaigad ja mida teatakse tuntakse üsna kitas ringis. Taludest rääkimata. 88.196.241.249 7. veebruar 2014, kell 10:49 (EET)

Parandage, kui eksin, aga kas pole mitte nii, et paljudel ohvrikividel, kalmetel ja muul säärasel puuduvad kanoonilised nimed (mõnel muidugi on) ja need nimed on lihtsalt seoses pühapaikade andmebaasi kandmisega tuletatud näiteks küla- või talunimest. 88.196.241.249 7. veebruar 2014, kell 13:29 (EET)

kanooniline nimi on kaitsealusel paigal — kaitse alla võtmise õigusaktist võib selle leida. praegu tegelengi kaitsealuste paikadega. riiklik kaitse võiks olla minu meelest ka tähelepanuväärsuse kriteerium — koht on kaitse alla võetud, järelikult on ta oluline. -- Ohpuu (arutelu) 7. veebruar 2014, kell 14:12 (EET)

Jah, ma ei mõtle ka just päris nii, et iga asi, millel on nimi, väärib artiklit (meil on ju kokkulepe, et näiteks iga inimene ja iga talu ei vääri artiklit). Küll aga ma ei hakkaks tegema artiklit asjast, millel oma nime ei ole. Teised mikrotoponüümid on hall ala. Andres (arutelu) 7. veebruar 2014, kell 14:33 (EET)

Kaitsealused objektid väärivad minu meelest artiklit eeldusel, et neil on nimi. Näiteks iga kirikuriista kohta eraldi artiklit pole tarvis. Andres (arutelu) 7. veebruar 2014, kell 14:35 (EET)

See kivi siin näiteks on kaitse alla võtmise dokumendis lihtsalt "Kultusekivi" nagu paljud teisedki. Tulles tagasi minu ettepaneku juurde: kui väikekoht on niivõrd-kuivõrd oluline, aga siiski vähetuntud, saaks piirduda tema mainimisega asula artiklis, vähemasti esialgu. 88.196.241.249 7. veebruar 2014, kell 14:59 (EET)

Praegusel juhul on minu melest nii, et küla nimetatakse kohapeal ohvrikiviks ning siin on lisatud küla nimi. Minu meelest pole oluline, kuidas nimi on saadud, peaasi et tal on nimi.

Ja kirjeldused andmebaasides on nii põhjalikud, et pole karta, et midagi kirjutada pole, ning on muudki materjali, nagu Ohpuu ütleks. Ma ei saa aru, mis me sellega võidame, et me artiklid tegemata jätame. Ohpuul on kohe selge, et artiklid saab teha, kelle heakskiitu ta peaks siis ootama jääma? Andres (arutelu) 7. veebruar 2014, kell 17:12 (EET)

Kui kindel nimi puudub, siis ju samahästi kui pole nime. (Nagu aru saan on siin tegu lihtsalt ühe andmebaasi nimega.) Mitte et nime olemasolu iseenesest oluline oleks, nagu ülal näidatud. Võidame ikka sisukama ja asjalikuma Vikipeedia, mis pole lihtsalt võimalikult pisikesteks tükkideks jagatud lingikogu ja kus tähelepanuväärsuse ja olulisuse küsimusi ei jäeta meelega segaseks. Kui juba otsaga retoorikasse jõudsime, siis mida me vastupidi võidame Vikipeedia sellisest kompromiteerimisest? Kui see on põhjendatud, siis pole ju probleem kunagi hiljem mõnest pühapaigast asjalik artikkel kirjutada, aga lihtsalt mainida saab ka näiteks asula artiklis. Minu meelest ei ole selge, et artiklid saab teha, pole selge, et iga pühapaiga kohta leidub materjale, kuigi mõne kohta leidub. 88.196.241.249 7. veebruar 2014, kell 17:32 (EET)

ma ootaks edaspidi pigem neid vastuväiteid iga yksiku paiga kohta eraldi vastava artikli arutelus ja eeldaksin, et vastuväitja on paika puudutavate materjalidega tutvunud. oma seisukohtadele jään yldiselt kindlaks ja jätkan tööd. -- Ohpuu (arutelu) 8. veebruar 2014, kell 16:09 (EET)

Miks Sa arvad, et see Vikipeediat kompromiteerib? Andres (arutelu) 9. veebruar 2014, kell 14:10 (EET)

Eelnevas lauses toodud põhjusel. Minule jätab see halva mulje. 88.196.241.249 9. veebruar 2014, kell 14:20 (EET)