Arutelu:Vinni-Pajusti Gümnaasiumi säutsuskandaal

Paluks põhjendust kustutamiseks! Miks pole entsüklopeedilise väärtusega, kui tegu on skandaaliga, mis puudutab õpilaste õiguste, kooli vastutuse ja tsensuuri küsimusi ning on tekitanud ühiskonnas olulist vastukaja? Mis oleks antud juhul positiivne kriteerium, st mis muudaks sellise artikli entsükopeedilise väärtusega artikliks? Sest ei saa väita, et sellist tüüpi skandaalid iseenesest entsüklopeedilise väärtusega poleks, nt on isegi eraldi Kategooria:Poliitilised skandaalid Eestis. --217.71.46.241 21. märts 2016, kell 06:44 (EET)

Suuremad poliitilised skandaalid (nagu nt 10 miljoni dollari afäär) vajavad kindlasti artiklit. Need on midagi sellist, mis leiavad ulatuslikku kajastamist üleriigilises meedias ning neist on teadlikud suurem osa Eesti elanikest. Antud juhtumit on nendega natuke kohatu võrrelda. Hetkel pole põhjust arvata, et see oleks midagi enamat lokaalsest ja vähetähtsast konfliktist.

Kui siin on millegist artiklit vaja, siis ikka sellesamast Vinni-Pajusti Gümnaasiumist. Ivo (arutelu) 21. märts 2016, kell 09:58 (EET)

Hiljuti oli üleriigilist vastukaja tekitanud skandaal vist Tabasalu Gümnaasiumis. Ma arvan, et sellest peaks Vikipeedias kirjutama, vähemalt kooli artiklis.

See skandaal siin nii tuntuks pole saanud, võib-olla veel saab. Igatahes on tegu väga huvitava looga ja tänu artiklile sain minagi sellest teada :)

Praegune artikkel ei ole erapooletu esitus. Ja siin seostatakse asju originaaluurimuslikus laadis. Selline jutt siin ei tohiks olla ning minu arvates tuleks vähemalt suurem osa artiklist kiiresti kustutada. Andres (arutelu) 21. märts 2016, kell 11:56 (EET)

Tuhnisin veidi ringi, et leida mõistlikku ylevaadet sellest, millised asjad on tähelepanuväärsed ja millised mitte. Leidsin, et praegused juhised on nii ebamäärsed, et nende järgi võiks see artikkel vabalt eksisteerida. Võib-olla tasuks yle võtta ingliskeelse wiki syndmuste tähelepanuväärsuse kriteeriumid, mille alusel oleks artikli kustutamisvajadust või selle puudumist palju lihtsam põhjendada ning ehk vabaneda ka artiklitest nagu Tinkerbell ja Krooni valuutavahetuspunkti rööv. --Daniel Charms (arutelu) 21. märts 2016, kell 12:40 (EET)

Sellelegi vaatamata ei pea wiki täitma kollase kirjanduse rolli. Arvan nagu Ivo, et kui on vaja artiklit, siis Vinni-Pajusti Gümnaasiumist. NB! Tinkerbellist ei ole küll vaja vabaneda (on ju kategooria kuulsatest loomadest), ka Krooni valuutavahetuspunkti rööv võiks alles jääda, see pole vähemalt kollane.--Juhan121 (arutelu) 21. märts 2016, kell 13:18 (EET)

Tuleb tõdeda, et skandaal on tähelepanuväärne küll, kuna skandaalis otseselt rikuti noore inimese sõna- ja väljendusvabadust, ning ähvardati nö mittekuuletumise kroral tema isiklike andmete avaldamisega.

Arvan, et oleks aeg teha hääletus. -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 15:13 (EET)

Esiteks, kuna artiklis oli lisaks kooliga seotud osaliste seisukohtadele toodud ära ka haridusministeeriumi kommentaar, siis on tegu kindlasti üleriigilise asjaga. Teiseks, tegu pole kindlasti lihtsalt kohaliku tüliga, vaid abstraktsema sõnavabaduse ja kooli kodukorra Internetile laiendatavuse küsimusega. Ka oli artiklis viidatud sõltumatuid ning maailmavaateliselt vastandlikke allikaid, st tegu polnud kellegi erapooliku kajastusega. Kuigi ma kaldun nõustuma, et see sündmus ehk ei vääri eraldi entsüklopeediaartiklit, siiski pole enamik põhjendusi kustutamiseks adekvaatsed, selle artikli oleks võinud märkida liitmiseks tulevase artikliga gümnaasiumi enese kohta. Kui praegune kustutamine jääb jõusse, siis ma soovitakski kustutatud artikli autoril luua minimalistliku artikli Vinni-Pajusti Gümnaasiumi kohta, kuhu lisada see praegu kustutatud info veelgi pedantsemalt neutraalses vormis. Sest artikkel oli iseenesest kõvasti üle Vikipeedia keskmise artikli taseme ja selline kaastöö väärib igati tunnustust. --Kamma (arutelu) 21. märts 2016, kell 15:17 (EET)

Ma muuseas ei vastustanud artikli taastamist, vaid toetan seda. Küll oleks tarvis artiklit kooli kohta ja eraldi artiklit skandaali kohta. Võib-olla oli ettepanek hääletuse jaoks ebakohane, sest mõnikord võib õnnetul kombel juhtuda, et oluline teema hääletatakse erapooliku massi poolt maha. Noore neiu toetuseks on sõna võtnud isegi nihilist.fm.

Muuseas, kas kustutatud artikli sisu on veel näiteks kellegi liivakastis? -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 15:28 (EET)

Kustutatud sisu säilib Vikipeedias. Pole lihtsalt nii hõlpsasti leitav ja nähtav.

Kohe kindlasti polnud see kirjutis lähedal eestikeelse Vikipeedia keskmise artikli tasemele. Isegi oma pikkuses ei andnud see keskmist välja.

Sõnavabaduse teema on oluline, aga Vikipeedia pole koht, kus sellel teemal sõna võtta või kus esitada iga üksikut juhtumit hoolimata selle laiemast tähtusest (või tähtsuse puudumisest). Entsüklopeedia peab olema neutraalne ja kajastada tuleks ainult tähelepanuväärset.

Ei saa välistada, et sündmus omandab olulise tähenduse. Praegu see aga entsüklopeedilises mõttes nii tähelepanuväärne (veel) ei ole. Ivo (arutelu) 21. märts 2016, kell 15:56 (EET)

Leidsin artikli algupärase teksti üles, ning seal ei ole esitatud midagi ebaneutraalset. Lisaks oli kogu tekst hästi viidatud. Sündmus on juba saanud olulise tähenduse, kuna on ületanud uudisekünnise ja puudutab Eesti ühiskonna oskust käsitleda inimese põhiõiguste ja -vabaduste teemat. -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 17:36 (EET)

Skandaal võib ju olla seotud "abstraktsema sõnavabaduse küsimusega", aga esiteks ei ole entsüklopeedia koht, kus abstraktsete probleemide üle arutleda ja teiseks on kõnealune skandaal nii regionaalselt kui ka maailma mastaabis täiesti marginaalne, ei ole peale nihilist.fm-i ja Virumaa Teataja ka väljaannetes kajastatud. Vinni-Pajusti koolist peaks tegema artikli, kus hetkel kõnealust skandaali võiks neutraalses sõnastuses kajastada. Marival (arutelu) 21. märts 2016, kell 16:26 (EET)

Nõus. See artikkel oli küll pikem kui isegi artikkel sõnavabadus, aga juhtum ise ei ole (veel) piisavalt tähelepanuväärne. Ma pooldaksin taastamist, kui selle juhtumi pärast näiteks õpetaja töölt lahkub või lahkuma sunnitakse.--Morel (arutelu) 21. märts 2016, kell 16:48 (EET)

• Või näiteks kui ta lahkuks hoopis omal soovil?

"Postimehes" on lisandunud teemat käsitlev arvamusartikkel. Osad viited on ka veel siin. -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 17:41 (EET)

Ma ei ole väitnud, et entsüklopeedias peaks "arutama" abstraktsete probleemide üle (ja minu mäletamise järgi ei teinud seda ka kustutatud artikkel). Sellistest argumentatiivsetest hernehirmutistest võiks hoiduda. Küll aga soovisin ma näidata, et artikli kustutamiseks toodud põhjendused eksivad faktide vastu. Niisugusel alusel kustutamise ja tagantjärgi põhjenduste korrigeerimise võiks vaidlustada juba põhimõtte pärast. Üldiselt esitatakse kustutamiseks siiski sellised artiklid, mis on kas põhimõtteliselt sobimatud ja mida pole võimalik nõuetele vastavaks toimetada. Jah, toodud põhjenduste hulgas on ka neid, mis võiks olla adekvaatsed põhjendused kustutamiseks, aga kahjuks pole neid korrektselt välja toodud. Ka toob Morel ainsana välja artikli autori palutud kriteeriume, mis võiks teha selle artikli entsüklopeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärseks. Juhin tähelepanu, et kui neid kriteeriume pole võimalik tuua, siis tuleb pidada kustutamist kõhutundel põhinevaks. Ma ise arvan, et liiga väike ajavahe ja soov säästa õpetaja isikut enne ametlikke hinnanguid võiks olla kõige adekvaatsemad põhjendused artikli kustutamiseks või peitmiseks. Muide, miks peaks ainult õpetaja lahkumine või lahkuma sundimine olema kriteeriumiks? Kui tema lahkumise küsimust arutatakse, aga põhjendatakse ära, miks ta lahkuma ei pea, siis see on minu arvates entsüklopeediliselt sama tähelepanuväärne. --Kamma (arutelu) 21. märts 2016, kell 17:54 (EET)

Rahvusringhäälingu arvamusportaalis: Jürgen Rooste: Vinni-Porno gümnaasium ja sõnavabadus --Kamma (arutelu) 21. märts 2016, kell 18:25 (EET)

• Kui tema lahkumise küsimust arutatakse, aga põhjendatakse ära, miks ta lahkuma ei pea, siis see on minu arvates entsüklopeediliselt sama tähelepanuväärne.

@Kamma: Nõus selle argumendiga kui ka suures osas kogu ülejäänud argumentatsiooniga, mis esile tõid. Üks asi on selles, et "Virumaa Teatajas" sai õpetaja isik juba suhteliselt avalikuks — nimelt toodi tiheda teksti seas välja tema perekonnanimi, pärast mida oli lihtne leida üles tema täisnimi kõigil nendel, kes näoraamatut ei kasuta. Virumaa Teataja artiklile järgnevalt ei ole "Postimees" oma enda kirjutatud arvamusloos õpetaja nime uuesti kasutanud, ehkki ühiskond laiemalt teab seda. Niigi sisaldab nihilist.fm-i enda arvamusavaldus omale iseloomulikus stiilis õpetaja käitumisele karmi hukkamõistu. Väga raske on õpetaja isiku säästmist kaitsta olukorras, kus ta ise kasutas ebaeetilisi vahendeid survestamaks õpilast selle eest, et rakendades seaduslikku mõtte- ja sõnavabadust väljendas õpilane väljaspool kooli oma arvamust ja kriitikat. Kuigi algselt oli mõttes toetada varianti, kus õpetaja (täis)nime artiklis ei kasutata seni kuni seda pole avaldanud korralik ajakirjandusväljaanne (mitte nihilist.fm). -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 18:43 (EET)

Jah, väga võimalik, et sellest saab üldine arutlusaine, ja siis on artikkel õigustatud. Aga mina loen siit küll välja õpetaja häbimärgistamist. Jutt õpetaja minevikust ei puutu minu meelest asjasse. Ja pahameeletorm sotsiaalmeedias on ka eksitav: mina lugesin seinast seina seisukohtadega diskussiooni FB Virginia Woolfi grupis. Andres (arutelu) 21. märts 2016, kell 18:34 (EET)

Jutt õpetaja minevikust seab tema hiljutise tegevuse konteksti ja toob ühtlasi välja tema käitumismustri. Häbimärgistamise saaks välja tuua sellisel juhul, kui õpetaja käitumise ja lehtedes sellele järgnenud avaldatud kriitika neutraalse sedastamise asemel oleks Vikipeedias otseselt rünnatud õpetaja isikut. Viimast minu arusaamist mööda ei toimunud. Küll oli kustutatud artiklis üks viide nõrk, sest linkis Facebookis praegusel ajal mitteavalikule diskussioonile, mida heaks allikamaterjaliks pidada ei saa. -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 19:04 (EET)

arvaks, et eks aeg anna arutust kas jutt sellest intsidendist on püsivama väärtusega või mitte /ühe kapoti teemal me vist ei tea tänini/  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. märts 2016, kell 19:27 (EET)

• Nõmme TV uudisvideo väljavõttega kurikuulsast näidendist, refereeritud ka "Virumaa Teatajas". -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 21:03 (EET)

Kooli kohta on nyyd olemas eraldi artikkel, kus on kajastatud ka säutsulugu, olgugi et yhekylgselt. Eks selle saab vajaduse korral sealt ka lahku lyya. Arutelu võib ilmselt jätkata kooli artikli arutelulehel. --Daniel Charms (arutelu) 21. märts 2016, kell 22:05 (EET)

Mis mõttes ühekülgselt? Andres (arutelu) 21. märts 2016, kell 23:14 (EET)

Selles mõttes, et kajastus keskendus alguses väga kooli ja õpetaja kritiseerimisele. Praeguseks on seal siiski ära märgitud ka õpilaste väljaastumine õpetaja kaitseks. --Daniel Charms (arutelu) 21. märts 2016, kell 23:29 (EET)

See 11. klassi väljaastumine on postitatud ainult Facebookis, mis on esmane allikas, ning seda väljaastumist ei ole ajakirjanduses kajastatud. -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 23:55 (EET)

(Nüüd muidugi on kajastatud, aga näpuotsaga.) -Mardus /arutelu 22. märts 2016, kell 13:50 (EET)

---

Seda on nimetatud ka kooliskandaaliks ja lihtsalt säutsuskandaaliks.

See oli arutlusteemaks ka filosoofiaolümpiaadil. Andres (arutelu) 30. märts 2016, kell 02:34 (EEST)

(info saadi kinnisest facebooki grupist ebaausaid võtteid kasutades)

Ma võtsin selle välja, sest siin puudub viide ja ma ei usu ka, et seda saab tõendada. See asi nõuaks ka konkreetsemat faktilist kirjeldust. Pealegi ei sobi see sinna, kus see oli. Mul ei ole midagi selle vastu, et sellest kirjutataks, aga praegu on see paljasõnaline. Andres (arutelu) 31. märts 2016, kell 08:46 (EEST)

---

Vähemasti Facebooki ja ebaautoriteetseid väljaandeid (mh neid, mida siin alternatiivmeediaks tituleeritakse) peaks allikana vältima.

Pakun, et praeguse sisu asemele võiks jääda kooli artiklisse esialgu kaks viidatud lauset:

2016. aastal pälvis avalikkuse tähelepanu juhtum, milles Vinni-Pajusti Gümnaasiumi abiturient sattus Twitteri säutsu pärast konflikti kooli juhtkonna ja emakeeleõpetajaga. Kooli ja õpetaja käitumist kritiseeriti teravalt üleriigilises ajakirjanduses.

Teise lause taga peaks olema siis mitu viidet. Sõnastust võib parandada, aga võiks olla umbes midagi sellist. Inglise vikis minu meelest on mainitud pisiskandaale sageli sedasi võimalikult lühidalt. See jätab entsüklopeedias asjalikuma mulje.

Praegune artikkel upub väheolulistesse detailidesse (kes mida ütles, kes näpuga näitas jne) ja osalt sünteesib originaalset sisu. Kel vaja detailsemalt asja dokumenteerida, sündmusele kaasa elada ja uusi infokilde teistega jagada, siis sobivam koht selleks oleks Vikiuudised.

Mis puudutab tähelepanuväärsust (et kas teha eraldi artikkel) ja Danieli viidatud lehel toodud pikemaid selgitusi selle kohta, siis antud juhul pole selge, et sündmus on pikemas plaanis oluline, näiteks pretsedenti loov või mingite muude oluliste järelmitega. Juhtumit pole tagantjärele analüüsitud, ei põhjalikult ega kokkuvõtvalt (liiga vähe aega möödunud või siis lihtsalt pole eriti midagi olulisemapoolset, mida analüüsida). Analüüsimise all pean silmas just juhtumi analüüsi, mitte seda, et seonduvalt on avaldatud arvamust nt sõnavabaduse teemal. Ehk siis eraldi artikliga ja üle paisutatud sisuga võib Vikipeedia näidata juhtumit tegelikust olulisemana. 90.190.59.237 1. aprill 2016, kell 17:26 (EEST)

Minu meelest on viimane ettepanek tõesti kõige sobivam variant. Praegusel juhul kooli leheküljel skandaal "karjub näkku" ja kõik muu justkui ei olegi oluline. See ei ole aus ka ülejäänud, asjasse mitte puutunud koolipere suhtes, kes oma kooli lehel siin Vikis peavad igavesti nägema seda plärakat. Eelneva kirjutaja poolt pakutud lause kooli leheküljele on inimlikum ning ajakirjanduslikult professionaalsem, kui praegune variant. (heaporgand) P.S ausalt öeldes valdasid mind sarnased tunded nt Voldemar Kuslapi "kurioosumiga". Üks isiklik eksimus, mis ajakirjandusest läbi käis, ja kohe vaja elulooraamatusse üles kirjutada....

Kuslapi puhul ei saa sellest minu meelest kirjutamata jätta, sest kõigil on see meeles. Teine asi on proportsioonid.

Meil on olnud üks keeruline juhtum muusikaajakirjanikuga, kelle nimi mul meelde ei tule. Kas keegi mäletab nime?

Muide, Vikipeedia ei ole ajakirjandus. Andres (arutelu) 15. aprill 2016, kell 16:13 (EEST)

Priit Kuusk. --Epp 15. aprill 2016, kell 16:34 (EEST)

Jah, nüüd saab toda juhtumit distantsilt vaadata ja arutada, mida sellega teha. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 12:04 (EEST)

Pean vajalikuks märkida, et Heaporgandi emotsionaalsed argumendid ei tohiks küll saada kustutamisotsuse aluseks. Ainus kriteerium säilitamiseks või kustutamiseks peaks olema tähelepanuväärsus ja seni on paistnud, et vähemasti sõna võtnud kasutajad on siiski teatud määral juhtumi ja diskussiooni tähelepanuväärsust möönnud. Võimalik, et see mulje on petlik. Kooli artikkel on loomulikult proportsioonist väljas, aga see probleem tulebki lahendada tolles artiklis ja igaüks võib sinna tasakaalustavat infot lisada. Kindlasti ei tohiks aga ebaproportsionaalsus olla millegi kustutamise põhjuseks. Pika jutu kokkuvõtteks lisan veel seda, et juhtum ei ole sugugi veel täit lahendust leidnud ja sumbunud. Vahepealsed (ja siinsesse artiklisse integreerimata) lisandused on järgnevad: [1], [2], [3]. Samuti on juhtumiga seotud õpetaja esitanud Virumaa Teataja peale kaebuse pressinõukokku, mis on leitav siit.--2001:BB8:2002:3400:D864:CAE0:245C:3837 16. aprill 2016, kell 12:33 (EEST)

Mina ei mõelnudki kustutada eraldiolevat skandaalikäsitlust (ehk käesolevat lehekülge), see on mitmes mõttes väga õpetlik lugu. Toetasin vaid eelpool kirjutanud inimese ettepanekut, kuidas võiks kooli leheküljel seda lugu mainida :) (emotsionaalne heaporgand, ikkagi inimene :)) – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Heaporgand (arutelu • kaastöö).

Palun tee see siis ära. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 17:43 (EEST)

Ettepanek oli mitte teha sündmusest eraldi artiklit ja mainida seda lühidalt kooli artiklis. Kui mainitakse lühidalt, siis ei tohiks ka kooli artikli proportsioonidega probleeme olla. Argumendid selle poolt minu meelest pole emotsionaalsed.

Praegu on siin sõna võtnud rohkem neid kasutajaid, kes ei pea sündmust tähelepanuväärseks. Ja tundub, et ka ülejäänud, kes peavad sündmust oluliseks või siis mainimisväärseks, pole püüdnud veenvalt näidata, et sellest tuleb kirjutada just sellisel kujul eraldi artiklis. 90.190.58.255 17. aprill 2016, kell 18:43 (EEST)

Minu meelest on tähelepanuväärsus olemas, kuigi mitte kuigi suur. See asi on ikkagi pikema aja jooksul ka üleriigilise meedia huviorbiidis (mitu artiklit Postimehes, ka saates "Olukorrast riigis" mainiti seda, võib-olla veel kuskil). Et ma olen Vikipeedia kaudu asjaga hästi kursis, siis on mul raske hinnata, kui palju see on inimeste teadvusse jõudnud. Igatahes mulle jääb see küll alatiseks meelde. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 18:49 (EEST)

Võib-olla see on isegi tähelepanuväärsem kui Priit Kuuse juhtum. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 18:50 (EEST)

---

Artikli kustutamise üle on algatatud hääletus: Vikipeedia:Hääletused. --Pelmeen10 16. juuli 2017, kell 09:49 (EEST)

Hääletus lõppes, artikkel jääb. --Pelmeen10 1. august 2017, kell 01:56 (EEST)

---

Välja võetud:

Diskussioon sotsiaalmeedias

Õpilase kaitseks astus välja 12. klass oma pöördumisega, milles kinnitati, et kool karistas õpilast ülekohtuselt ning ei austanud tema sõnavabadust arvamuse avaldamisel näidendi kohta. Pöördumise avaldas Virumaa Teataja.<ref name="VT" /> Hiljem postitati kooli Facebooki lehele pöördumine 11. klassi poolt, mis asus etenduse lavastanud õpetajat kaitsvale positsioonile. Pöördumises rõhutati, et näidendis osalenud õpilased olid teinud seda vabatahtlikult ja etendusele kehtis vanusepiirang, samuti leiti, et ajakirjandus ei ole toimunut objektiivselt kajastanud. 11. klassi pöördumise avaldas oma Facebooki lehel koos kommentaaridega Nõmme TV, seda postitust mainis hiljem ka Virumaa Teataja.

Juhtunu teemal arutleti Facebookis ka feministlikus grupis "Virginia Woolf sind ei karda".

Twitteris võeti teemakohaste säutsude leidmise lihtsustamiseks kasutusele hashtag #vinniporno.

Arvan, et vähemalt esimene lõik on oluline ja peaks sisse jääma, pealegi see ei põhine ainult sotsiaalmeedial. Andres (arutelu) 25. juuli 2017, kell 10:44 (EEST)