Arutelu:Viktor Turkin
Viktor Turkin on uue põlvkonna vandeadvokaat, keda tuntakse esmajoones keerukate perekonnaõiguslike kohtuasjade kaudu.
- Mis me teeme? Andres 6. juuli 2011, kell 10:10 (EEST)
Magistritöö ei tee kedagi veel teadlaseks, loengud samuti mitte. --Oop (arutelu) 22. mai 2012, kell 08:09 (EEST)
Tyhistasin viimatised muudatused, sest neid ei põhjendanud ykski allikas; vastupidi, muudatuste järel jäi mulje, justkui pärineksid muudetud andmed viidatud allikaist, mis väidavad aga hoopis muud. Paluks andmete muutmisel viidata konkreetsele avalikult kättesaadavale allikale ning muuta ära senine viide; veel parem oleks siinsel arutelulehel põhjendada, miks on uus allikas usaldusväärsem kui senine. --Oop (arutelu) 22. mai 2012, kell 22:53 (EEST)
Miks kirjutatakse siin järjepidevalt minu kooliks Tallinna 36 Keskkool, millega mul puudub igasugune side? Olen lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli. Viidatud Äripäeva artikkel käsitleb just seda aega (kui hr. Karu eelnimetatud koolis 4 esimest aastat mu klassivend oli). Ka ei ole ajalehe info (ajakirjaniku nägemus) selline, millele võiks entsüklopeedia ka muus kontekstis pimesi viidata. Teadustegevuse (monograafiad, artiklid, tegevus ülikoolides, teaduskraadi (teadusmagistri kraadi) olemasolu jne.) kohta annab ka ETIS (mis koondab infot teadlaste, mitte aga muude isikute kohta) piisavat infot ning isegi Vikipedias on "teadlane" artikkel (http://et.wikipedia.org/wiki/Teadlane), mis oma sisult tundub olevat aktsepteeritud. Võimalik tõesti, et kõrgkoolide avalik internetiruum ei sisalda püsivalt infot näiteks retsenseeritud magistritööde jm. kohta, mis aga ei tee neid fakte olematuks. Täpsemaid selgitusi võite saada: viktort@hot.ee. Lugupidavalt Viktor Turkin – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 89.219.136.226 (arutelu • kaastöö) 23.05.2012.
Kooli puhul on Vikipeedia toimetaja ajaleheartiklit ilmselt valesti tõlgendanud.--Morel (arutelu) 23. mai 2012, kell 10:16 (EEST)
- ETIS ei ole tegelikult objektiivne allikas, kuna info sisestab sinna inimene ise ilma faktikontrollita, mistõttu see on mõnikord selektiivne ning sisaldab arvukalt vigu. Aga Eestis ei ole alati paremat võtta, seega tuleb ETISega leppida. Sama käib ajakirjanduse kohta: oleks loomulikult parem kasutada Blackwelli kirjastuses ilmunud ja eelretsenseeritud monograafiat "Viktor Turkini tähendus ja mõju Kontinentaal-Euroopa õigussysteemis", ent kahjuks pole meil seda käepärast, seega tuleb leppida avalike allikatega. - Ehk saaks viidata näiteks mõnele Inglise Kolledži väljaandele, kus käsitletakse vilistlasi, või juriste kajastavale teatmikule? - Mis puudutab magistritöid, siis yldjuhul ei peeta kõiki magistritöid automaatselt teadustöödeks, vähemalt kuni neid pole avaldatud eraldi raamatuna või mõnes soliidses väljaandes. Olgem ausad, magistritööna kaitstakse meil kohati ikka kummalisi asju ka, seega ei ole nende käsitlemine tervikkategooriana õigustatud. - Teadlaseks nimetatakse tavaliselt inimest, kes teeb teadustööd, sh avaldab vähemalt mõne artikli eelretsenseeritavas teadusajakirjas või monograafia akadeemilises kirjastuses. --Oop (arutelu) 23. mai 2012, kell 12:58 (EEST)
Ta on Adolf Turkini poeg, aga viidet ma praegu ei leia. Kui keegi leiab, võiks lisada artiklisse. --Metsavend 23. mai 2012, kell 13:33 (EEST)
Jah, see on õige põlvemissuhe. Kuna rahvastikuregistrisse pole võimalik otseviidet panna ja www.geni.com pole ehk kohane; siis ega too aktivistist toimetaja tarvitse seda asjaosalise enda kinnitusest hoolimata uskuda. :) Mis aga veel ETIS-sse puutub, siis pärast isiku enda poolt sinna andmete sisestamist ilmub algselt sissekande või täienduse lõppu tekst "kinnitamata", seejärel infot kontrollitakse ja ilmneb uus tekst "kinnitatud". Ka minul sattus sinna üks minu senist teadustegevust puudutav faktiviga, millele ETIS-e poolse järelkontrolli käigus tähelepanu juhiti ja parandati. Viktor Turkin
- Minu teada kontrollitakse ETISes ainult publikatsioone.--Morel (arutelu) 23. mai 2012, kell 14:44 (EEST)
Lisaks märgiksin juurde, et võimaliku Blackwelli kirjastuse monograafia osas hetkel seisukoht puudub, küll aga võin öelda, et juba 2009 aastal ilmus maineka Kluwer Law International kirjastuse väljaandel "International Encyclopedia of Laws" sarjas ka Eesti (era)õigussüsteemi tutvustav väljaanne, mis sisaldas kokku 39 viidet minu senistele töödele. Viktor Turkin
- Mina võin kõike uskuda, aga minu usk pole argument. Ma võin seda ka uskuda, et kuu on juustust. Kui ma tahan kirjutada sellest artiklis Kuu, peab mul olema viide neutraalsele, objektiivsele ja tähelepanuväärsele allikale, mis annab lugejatele võimaluse minu väidet kontrollida: kas seal on ikka just nii kirjas ja kas ma sain õigesti aru? Äkki ma luiskan, kui ytlen, et Stephen Hawkingi viimane raamat kinnitab mu isiklikku seisukohta Kuu koostise kohta? Vikipedist võib ju suli ja kaabakas olla, ent viidatavusnõuded pyyavad minimeerida tema võimaliku kaabakluse mõju. - Mis puutub asjaosaliste kinnitustesse, siis langetame minutiks pea ja mõtleme, milline näeks asjaosalisele kui kõige informeeritumale allikale toetudes välja näiteks inglisviki artikkel Breivikist. Inimeste vaated enda kohta võivad jääda yhiskonnas vähemusse. --Oop (arutelu) 23. mai 2012, kell 15:18 (EEST)
Mulle tundub, et ETIS-e andmeid võib pidada piisavalt usaldusväärseteks, kui ei ole spetsiaalset põhjust kahelda. Sama lugu ka muide ETBL-iga, mis koostatakse asjaosaliste ütluste põhjal. Andres (arutelu) 23. mai 2012, kell 17:44 (EEST)
Mulle tundub, et seadustiku kommenteeritud väljaannet võib pidada teadustööks. Andres (arutelu) 23. mai 2012, kell 17:47 (EEST)
Mul üks delikaatsem küsimus - hoolimata austusest sõnavabaduse vastu: kuna ka selline arutelu on kõigile vabalt kättesaadav, siis äkki on mingid võimalused seesuguseid seisukohti avaldavate toimetajate manitsemiseks, eriti juhul, kui nad oma enesetutvustuses ka ise tunnistavad et topivad oma nina igale poole (pro: ka sinna kuhu pole alati vaja); muidu võib see kaudselt ka Vikipedia renomeele varju heita. Viktor Turkin
- Tõsi ta on, manitsemist on siin tarvis. Seisukohad väljendavad Vikipeedia üldisi põhimõtteid, kuid neid võiks esitada soliidsemas ja vaoshoitumas vormis. Andres (arutelu) 23. mai 2012, kell 18:53 (EEST)
Viidatud lause muutmine[muuda lähteteksti]
Muudetud on lauset (vt Eri:Diff/4022655), mis viitab ETISele. Siiski, ETISes on aastaarv jäetud lõpetamata (s.t töötab tänaseni). Kuidas praegusel juhul talitada?--Bioneer1 (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 23:36 (EET)
: lisasin konstruktsiooni "aastast 2012"--Bioneer1 (arutelu) 27. oktoober 2014, kell 10:20 (EET)
Minu meelest ei vääri juhendatud magistritööd artiklis loetlemist. Ma ei mäleta ka, et seda mõnes teises artiklis oleks tehtud. See on minu isiklik arvamus, ootan teiste seisukohti.
Minu põhjendus on see, et magistritööde juhendamine on õppejõu töö rutiinne osa. Andres (arutelu) 10. juuni 2016, kell 09:46 (EEST)
- Nõus. Aga kuidas on juhendatud doktoritöödega?--Morel (arutelu) 10. juuni 2016, kell 09:49 (EEST)
- Doktoritöid võib minu meelest märkida, kuigi juhendamine võib olla formaalne.
- Samuti ei ole minu meelest tarvis märkida konverentsidel esinemisi ja loetud kursusi, kui see ei ole mingis kontekstis oluline. Andres (arutelu) 10. juuni 2016, kell 09:58 (EEST)
Ma tahtsin seda jälle öelda. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 16:27 (EEST)
Siin mõjub see mulle reklaamina. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 16:33 (EEST)
Eelviimase artikli (ajakirjas Mari) link ei vii artikli juurde.
Huvitav - pealkirja järgi guugeldades avaneb artikkel just selle lingiga. Linki siia pannes aga viib "Mari" avalehele.
Tsiviilõigus on täpsustusleht. Võib-olla ei peaks. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 16:33 (EEST)