Arutelu:Viide

ÕS-i järgi on sõnal kolm tähendust: 'andmed tekstis kasutatud allika kohta'; 'ühest kohast teise juhatav märge'; 'vihje'. Neist kahe esimese kohta peaksid võib-olla olema eraldi artiklid (esimese kohta allikaviide). Andres 25. veebruar 2008, kell 07:27 (UTC)

Arvan, et allikaviidet võiks käsitleda viite erijuhuna, sest see juhatab kuskile. Andres 25. veebruar 2008, kell 07:31 (UTC)

Viiteloetelu ei ole sama mis viide. Andres 25. veebruar 2008, kell 07:31 (UTC)

Siia tuleb link kohast, kus räägitakse viitamisest. Võib-olla peaksid viitamise ja viite kohta olema eraldi artiklid. Andres 25. veebruar 2008, kell 07:31 (UTC)

Intervikilingid ei ole head, sest näiteks inglise artiklis räägitakse ka osutusest. Too artikkel on rohkem nagu täpsustusleht. Andres 25. veebruar 2008, kell 07:36 (UTC)

Allikas, millele viidatakse, ei ole autoriteetne. Andres 25. veebruar 2008, kell 07:37 (UTC)

Hetkel on ju siin raamatu viited ja hüperlingi viidad. Samas mõni kasutab ka hüperlingi kohta viit (Peeter Russak).--Tiuks 25. veebruar 2008, kell 12:53 (UTC)

Jah, mõni kasutab. Aga täpsustuslingi eesmärk on juhtida artiklite juurde, mis räägivad selle sõna (antud juhul sõna "viit") eri tähendustest. Andres 29. veebruar 2008, kell 00:41 (UTC)

Viide pole viit. Selle järeldusele jõudsin üldises arutelus. Arvutiterminoloogias kasutatakse viit. See siin on minuarust eksitav. Tegelikult peaks vaidlustama selle artikli. --Tiuks 29. veebruar 2008, kell 00:55 (UTC)

Viit on juhatav tähis, viide on juhatav märge. Seega saab viidal olla viide. Viidata saab ilma lingita, link on see, mille abil saab viidet järgida. Kasutaja Kendall kommentaar Vikipeedia:Üldine arutelu#Viitamine ja veeb alapealkirjas Viide 2. osa --Tiuks 29. veebruar 2008, kell 01:13 (UTC)

Mida Sa mõtled vaidlustada? Andres 29. veebruar 2008, kell 01:15 (UTC)

Aa, ma kirjutasin ülalpool kogemata "viide" asemel "viit". Andres 29. veebruar 2008, kell 01:15 (UTC)

Selle artikli pealkiri on viide ja tuleb rääkida allika viitamisest. Viit (viidad) on hoopis teise artikli teema.--Tiuks 29. veebruar 2008, kell 01:21 (UTC)

Aga "Vaata ka" all võib ju "Viit" olla?

Viide ei pea ju olema tingimata allikaviide. On ju ka muid viiteid. Andres 29. veebruar 2008, kell 01:42 (UTC)

Seletan uuesti mõistet. Viide on märge, mis viitab mingile allikale. Allika viitamiseks kasutatakse Vikipeedias <ref> ... </ref> ja neid saab lugeda alapealkirjas viited. Need viited võivad olla linkidega või ilma. Kui viide on lingiga, siis link juhatub meid vastava viidaga (sõnast viit) kohale. Viide võib olla artiklisse lisatud vastava malliga. Viidet saab lugeda viidalt (sõnast viit: teeviit, viit=pointer).--Tiuks 29. veebruar 2008, kell 18:33 (UTC)

Allikaviited ei ole ainukesed viited. Kui me teose sees juhatame sama teose mingisse teise kohta, siis on seegi viide. Näiteks EE-s kasutatakse seal, kus meie kasutame siselinke, sõna ees tärni, ja see on ka viide. Ja viidata võib ka näiteks teostele, mis ei ole allikaks. Kõik need on märked. Sõna kasutatakse veelgi üldisemalt (näiteks "Kohtualune õigustas end viitega raskele lapsepõlvele"), aga see siia ei puutu. Toetun EKSS-ile. Andres 29. veebruar 2008, kell 18:42 (UTC)

Kõik siselingid ja välislingid võivad viited olla. Täiesti õige. Me ei tohi ajada segamini lingis sisalduvat viita. See ei ole viide vaid viit, mis juhatab meid kohale järgmisele lehel.--Tiuks 29. veebruar 2008, kell 19:00 (UTC)

See lehekülg ei täida praegu täpsustuslehe funktsiooni. Andres 29. veebruar 2008, kell 00:41 (UTC)

Igastahes on tore, et mingi selgus on saabund ja ajutinegi kord kehtestatud :)
Kui nohu kadund ja aega rohkem, siis vaatan ka siinse "täpsustuse" üle.
Natuke õli tulle peaks kallama ka viide kaablile Estlink
täitsa sõbralik suwa 1. märts 2008, kell 18:34 (UTC)

Tõstan need siia:

Viited on:

(nummerdatud) joonealune selgitus
ääremärkused parandatavale tekstile
raamatu eraldi osana loetelu viidetena kasutatud kirjandusele

Adeliine 30. oktoober 2014, kell 09:01 (EET)[vasta]