Arutelu:Veenmine
Meil on valmimas artikkel veenmisest kui suhtlemisoskusest. Kas teeme eraldi või saame teie artiklit kohendada? EestiSuhtlemistreeneriteÜhing (arutelu) 17. märts 2019, kell 18:49 (EET)
- Kas selle valmiva artikli veenmise definitsioon erineb märgatavalt praeguse vikiartikli omast? Kui jah, siis on mõistlik eraldi artikkel luua. Kui ei, siis tasub sedasama lehekülge siin kohendada, aga proovida seda teha nii, et ümberstruktureerimise ja ümbersõnastamise käigus siin juba olemas olev oluline info päris kaduma ei läheks.--Minnekon (arutelu) 17. märts 2019, kell 20:07 (EET)
Vaatasime, et sobitub vägagi hästi. Saaksime lisada veenmise kui suhtlemise kompleksoskuse joonisena ja ümbersõnastamise lingiksime ümbersõnastamise kui suhtlemisoskusega näiteks EestiSuhtlemistreeneriteÜhing (arutelu) 15. aprill 2019, kell 10:48 (EEST)
- Ma ei saa selle lauseosa mõttest aru: ümbersõnastamise lingiksime ümbersõnastamise kui suhtlemisoskusega näiteks. --Minnekon (arutelu) 15. aprill 2019, kell 14:07 (EEST)
vabandust, jäi segaseks veidi jah. lihtsalt reageerisime koheselt sõnale ümbersõnastamine. Pidasime nõu ja kuna artikkel on hea, siis pigem veidi täiendaksime just konkreetsete suhtlesokuste/tehnikate poolest (ümbersõnastamine on lihtsalt üks aktiivse kuulamise tehnikatest). Oleme suhtlusoskuste skeemi (mis sisaldab ka veenmist kui kompleksoskust) koolitustel jm kasutanud. Selle pakuksime ka siia. EestiSuhtlemistreeneriteÜhing (arutelu) 15. aprill 2019, kell 19:42 (EEST)
- Ahah, ok. Kui need tehnikate kirjeldused muus osas Vikipeedia põhimõtetele vastavad (sh nt on viidatud), siis ma ei näe nende siia lisamisele takistust. --Minnekon (arutelu) 16. aprill 2019, kell 08:43 (EEST)
Nõuandeid läbirääkimiste pidamiseks[muuda lähteteksti]
Kuulamine[muuda lähteteksti]
Kuulamisel on veenmise juures oluline roll, sest see justkui asetab kuulaja kuulatava jaoks sõbra positsioonile ja seeläbi võib luua sügavama vastastikuse mõistmise. Lisaks on hoolika kuulamise juures võimalik avastada veenmiseks kasulikku informatsiooni. Inimestel kipub aga sassi minema mõiste kuulamine mõistega kuulmine. Soovides olla veenmises hea, peaks inimene oskama teist aktiivselt kuulata, mitte lõpetada teise inimese lauseid, teisest üle rääkida ega liiga kiiresti nõu anda. Mõistlik on lasta rääkijal esmalt kõik mõtted edasi anda.
Keskkond[muuda lähteteksti]
On väga oluline, et läbirääkimiste puhul arvestatakse ka kohta ja aega. See on oluline, sest inimese tähelepanu suunatust on raske kontrollida, kui on segajaid nii pea sees kui ka väljaspool. Tasub mõelda istekohtade paigutuse peale: ei ole mõistlik istuda otse inimese vastu, vaid pigem üritada luua muljet, et peate kahekesti tavalist vestlust.
Läbirääkimistel[muuda lähteteksti]
Tuleb alati mõista, et teine inimene tahab saada paremat tehingut ja et rahulolematu klient ei sõlmi sinuga tõenäoliselt järgmist tehingut. Seega tasub kohtumistel enamasti alati võtta eesmärgiks mõlema suhtepoole vajaduste rahuldamine. Kasulik on läbirääkimistele minnes mõelda varem välja mõned järeleandmised, mida vajaduse korral saaks lauale panna, aga neid ei peaks siiski kohe välja pakkuma.
See osa võib olla näiteks Vikiõpikutes. Sellisel kujul entsüklopeediasse ei sobi. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. aprill 2019, kell 20:20 (EEST)
- Minu meelest saab need mõtted teises sõnastuses ka Vikipeedias esitada. Seda saab teha väga lühidalt. Andres (arutelu) 16. aprill 2019, kell 21:26 (EEST)
Definitsiooni kohta. Kas ümberveemnine ei ole veenmine? Andres (arutelu) 17. aprill 2019, kell 13:11 (EEST)