Arutelu:Tundus

Kust see mõiste ja sõna pärineb? Andres 10. aprill 2006, kell 18.29 (UTC)

Mina olen seda kuulnud seoses prantsuse moodsa elu-filosoofiaga EHI filosoofide suust. --Kamma 10. aprill 2006, kell 18.33 (UTC)

Tundus on tuletis "tundma" + "us". Seoses tunnetega, inimese siseeluga. --Kamma 10. aprill 2006, kell 18.44 (UTC)

Millised EHI filosoofid on seda kasutanud ja mis on prantsuskeelne termin? Andres 10. aprill 2006, kell 20.27 (UTC)

Minu teada pransuskeelset terminit pole. Kes seda kasutab, seda ma ei tea, keegi magistrantidest või doktorantidest igatahes pruukis seda järjekindlalt oma ettekandes eesti filosoofia aastakonverentsil, keski filoloog olevat selle sõna kasutamist soovitanud. --Kamma 11. aprill 2006, kell 02.25 (UTC)

Võimalik, et see on juhuslik slängisõna. --Kamma 11. aprill 2006, kell 03.25 (UTC)

Probleem on selles, et ilma atribueerimata sellist sõna ja mõistet Vikipeedias kasutada ei saa. Oletan, et tegu oli Mart Kanguriga või Margus Otiga ja ta mõtles selle sõna ise või koos teistega välja. Püüan asja uurida. Andres

Uurisin nüüd. Selgub, et Toomas Help on EHI-s keeleteaduse loengus küsinud, milliseid keeli üliõpilased teavad või tunnevad. Osutus, et teatakse rohkem keeli kui tuntakse. Lähtuvalt sellest ütles Help umbes nii, et keeleteadusest peaks saama keeletundus. Margus Ott on sellest lähtudes mõnikord kasutanud sõna "tundus". Andres 21. aprill 2006, kell 10.59 (UTC)

Mulle tundub, et praeguses versioonis on see artikkel eksitav, sest seda sõna on avalikult kasutanud ainult Margus Ott, ja sedagi võib-olla teises tähenduses (Toomas Helbil oli ju "keeletundus", mitte "tundus"). Andres 21. aprill 2006, kell 11.01 (UTC)

Üks Margus Oti loengus käinud tuttav kinnitas, et ta on just seal seda terminit ja selle sarnast seletust kuulnud. Ilmselt on selline selgitus ka just sealt pärit. --Kamma 31. oktoober 2006, kell 14:03 (UTC)

Kui jutt on keeleloomest, siis selle sõna on loonud pigem Toomas Help, kes on kunagi EHI-s peetud loengutes kasutanud sõna "keeletundus". Seda ütles mulle Margus Ott. Võimalik, et Margus Ott on andnud sõnale teise tähenduse (mulle jäi küll tema jutust mulje, et mitte), aga mulle tundub, et selle tähenduse, mis tal selles artiklis on, oled Sa sõnale ise andnud. Andres 31. oktoober 2006, kell 14:11 (UTC)

Ja kas tõesti niisugune "distsipliin" on olemas? Andres 21. aprill 2006, kell 11.03 (UTC)

Ilmselt on see väljastpoolt antud määratlus teatud ühiste taotlustega filosoofide tegevusele või "distsipliinile". --Kamma 31. oktoober 2006, kell 14:42 (UTC)

Sobib aga üks täht on puudu. Tegelen ise teadmusega siis eesti keeles rääkides kasutaks siinkohal tundmus. Teadmusteooria ja tundmusteooria. Tore, et seda maha ei ole rebitud nagu aasta tagasi Ats 31. oktoober 2006, kell 15:24 (UTC)

"Tundmus" on hoopis teine sõna, ja sellel on juba eesti keeles tähendus olemas. Andres 31. oktoober 2006, kell 16:43 (UTC)

Võiks teha nii, et tõsta artili sisu arutelulehele ja kustutada artikkel. Kui keegi tulevikus tahab seda artiklit teha, saab ta seda materjali vajaduse korral kasutada. Andres 2. november 2006, kell 15:34 (UTC)

Mina võtan seda kui filosoofilise sõnavara dokumenteerimist ja kui on tõesti nii, et Margus Oti mõiste on talle valesti omistatud, siis tuleb seda parandada. Aga mina usun, et just seda on Margus Ott silmas pidanud. Kui on võimalik, siis võib paluda tal ju sellele pilk heita ja kui tema arvates on tegemist täiesti vale omistusega, siis võib artikli eemaldada. Kui on viga mingis nüansis, siis seda saab parandada. Kuna seda loengut ("Vägi I") pole aga kirjalikult välja antud, siis hetkel ei saa ma millelegi muule tugineda, kui suulisele tunnistusele, mille ma sain tuttava semiootikatudengi käest, keda ma selles osas usaldan. Arikli kustutamiseks või tühistamiseks ei piisa aga väitest, et "ma ei usu, et Margus Ott seda sõna niimoodi kasutas". --Kamma 2. november 2006, kell 15:44 (UTC)

Pean kustutamist õigustatuks sellega, et mitte ühtegi osa artili sisust, isegi mitte sõna enese olemasolu, ei saa avalikult kontrollitavate andmete alusel tõendada. Selline olukord oleks vast aktsepteeritav, kui artikli sisu suhtes oleks konsensus, aga seda ei ole. Ei taha siiski seda infot välja visata, seetõttu teen ettepaneku artikkel kustutada ning panna tekst arutelulehele kuni asjaolude selgumiseni. Margus Otti nägin viimasti kevadel ega tea, kust teda praegu leida. Andres 2. november 2006, kell 15:55 (UTC)

Margus Oti kontaktandmed on leitavad http://www.fl.ut.ee/87318. Minu meelest saab artikli kustutamist õigustada sellega, et artikkel on ilmselgelt vigane, vastuoluline või arusaamatu, ei kuulu või sobi Vikipeediasse, või saab sisu vaidlustada viitamisega asjakohasele allikale, millega artikkel kooskõlas ei ole. Antud juhul on konsensuse puudumine artikli sisu osas ainult "kõhutundusel" põhinev. --Kamma 2. november 2006, kell 16:04 (UTC)

Ehk siis võtaksid temaga ühendust ja paluksid tal oma otsus anda.

Loodetavasti on allpool kirjutatu Sulle piisavaks selgituseks. Andres 2. november 2006, kell 16:17 (UTC)

Õieti oleks huvitav teada, kuidas selliseid olukordi Vikipeedias üldse peaks lahendama. Võimalik, et niivõrd perifeerseid mõisteid ei peaks ülepea kaasama... Samas, miks mitte, kui informatsioon on olemas. --Kamma 2. november 2006, kell 15:50 (UTC)

Vikipeedia üldreeglid näevad ette, et kõik Vikipeedias kirjutatu peab olema avalikult kontrollitav, st mitte sisaldama avaldamata infot. Mina oleksin siiski nõus seda kriteeriumi mõnevõrra lõdvendama. Olen põhimõtteliselt nõus, et asja peaks jätma Margus Oti otsustamispädevusse. Kui ta on loengutes seda sõna kasutanud, võib seda pidada avalikustamiseks. Mulje, et Margus Ott kasutas seda sõna teisiti, kui siin kirjas, jäi mulle jutuajamisest temaga. Aga ka minu mulje võib olla ekslik. Samuti tundus mulle, et Margus Ott ei taha sellest mõistest heameelega rääkida ning peab seda perifeerseks. Esimese hooga ei tulnud tal see sõna meeldegi. Aga võiks ehk siis teha nii, et mittekohe kustutada, vaid lihtsalt jätta siia ainult see kustutusmärge seniks, kui õnnestub asi ära lahendada. Andres 2. november 2006, kell 16:02 (UTC)

Minugipoolest. --Kamma 2. november 2006, kell 16:04 (UTC)

Margus Ott vastas mu küsimusele ja ütles, et tegemist on neologismiga, mis põhineb Helbi eristusel "tundmise" ja "teadmise" vahel, kusjuures esimene viitab lähemale või isiklikumale kogemusele, teine siis vastupidiselt. Üldplaanis kinnitas ta, et leheküljel olev kirjeldus vastab teatud määral tema taotlustele selle sõna kasutamisel, kuigi ta tõi selle pelgalt möödaminnes näiteks.

Ta eristas kaks võimalikku tähendust:

(1) Teadus on kehalistele nähtustele suunatud (st käsitleb objekte), tundus kehatutele asjadele suunatud (psüühika, tunded jms);

(2) Teadus uurib objektiivseid asju, nii kehasid kui ka tundeid, mõtteid ja on süstemaatiliselt suunatud subjektist väljapoole, tundus uurib samu asju, aga süstemaatilises suunatuses subjekti poole.

Mõlemale, nii teadusele kui tundusele on omane spetsiifiline verifitseeritavus, kuigi teisest erinev. Tegemist on kontseptuaalse eristusega, mis võib Oti sõnul anda pinda viljakaks käsitluseks. --Kamma 6. november 2006, kell 12:30 (UTC)

Palun täienda siis artiklit vastavalt sellele, mida Margus Ott ütles. Andres 8. november 2006, kell 18:53 (UTC)