Arutelu:Tiit-Rein Viitso
Mis siin valesti on läinud, et artikkel toimetamismärke külge sai? SSGreporter 16. märts 2010, kell 00:26 (EET)
- Kui toimetamismärkus on ilma selgituseta, võib selle ära võtta. Organisatsioonide ja väljaannete puhul peaksid teksti sees olema siselingid, mitte välislingid, aga see on vormistamise küsimus. Ja minu meelest võiks loendite asemel (või neile lisaks) olla seostatum jutt. Aga neid märkusi tekib tõepoolest viimasel ajal peaaegu igale artiklile; mulle tundub, et nii keeletoimetamis- kui ka vikindamismalli asemel, ka üldse igal suvalisel juhul, kui midagi tundub puudu olevat. Minu arvates peletavad need võimalikud parandajad artiklist eemale. --Epp 16. märts 2010, kell 05:38 (EET)
- Et tegu on väga produktiivse, aga inimesena tagasihoidliku keeleteadlasega, siis piirdusin n.ö tema enda stiiliga, loetledes vaid seda, millel on etapiline tähtsus ja mille kohta on informatsioon mujal internetis olemas. Võtan siis märkuse maha, sest tegin seda oma meelest hoolega ja kõik olemasolev peaks olema täpne. SSGreporter 16. märts 2010, kell 11:22 (EET)
- Välislinkide asemel peavad olema siselingid, siselingid peavad viima õigetele asjadele (nt. Eesti Teaduste Akadeemia Paul Ariste medal), teenetemärgi nimi pole õigesti kirjutatud, alapeatükk "Uurimisvaldkondade ja publikatsioonide näiteid" oleks seotud tekstina parem, alapealkiri on "Tunnustus", peaks olema "Tunnustused". Toimetamismärkus oli asja eest.--WooteleF 16. märts 2010, kell 11:34 (EET)
- "Tunnustused" on minu välja mõeldud, aga ka "Tunnustus" on võimalik ning võib-olla isegi parem. Andres 16. märts 2010, kell 20:03 (EET)
- Mina paneks toimetamismärkuse juhul, kui ka midagi sisulist toimetada on. Andres 16. märts 2010, kell 20:05 (EET)
- Välislinkide asemel peavad olema siselingid, siselingid peavad viima õigetele asjadele (nt. Eesti Teaduste Akadeemia Paul Ariste medal), teenetemärgi nimi pole õigesti kirjutatud, alapeatükk "Uurimisvaldkondade ja publikatsioonide näiteid" oleks seotud tekstina parem, alapealkiri on "Tunnustus", peaks olema "Tunnustused". Toimetamismärkus oli asja eest.--WooteleF 16. märts 2010, kell 11:34 (EET)
- Et tegu on väga produktiivse, aga inimesena tagasihoidliku keeleteadlasega, siis piirdusin n.ö tema enda stiiliga, loetledes vaid seda, millel on etapiline tähtsus ja mille kohta on informatsioon mujal internetis olemas. Võtan siis märkuse maha, sest tegin seda oma meelest hoolega ja kõik olemasolev peaks olema täpne. SSGreporter 16. märts 2010, kell 11:22 (EET)
Teine lause on kohamakalt sõnastatud. Andres 16. märts 2010, kell 20:05 (EET)
- Teine lause on viidatud tsitaat. Linkide kohal võisin küll eksida. Uurimisvaldkondade mitmekesisust on nimetatud, aga eraldi on välja toodud ainult diplomi-, kandidaadi- ja doktoritöö ning viimane suur raamat. Juubelijutt nimetab arvuna "ligi 300 publikatsiooni, millest suur osa on ilmunud väljaspool Eestit." Neid pole mõtet siin üles lugeda, teemade mitmekülgsus on kirjas. Eelistaksin pealkirja Tunnustus, mis on õige ka siis, kui selle all on mitu rida - eesti keeles pole igal pool vajadust mitmuse järele. Arvasin, et toimetamismärkus pannakse siis, kui tekst vajab korrastamist (sobivamat järjestamist ja ümberlausestamist) või kirjavigade parandamist. Selliseid puudusi siin kindlasti polnud (ühe nn trükivea leidsin) ja arvan, et ma sellesse artiklisse midagi lisada ei tahaks. SSGreporter 17. märts 2010, kell 00:11 (EET)
- See ei ole ju tsitaat, vaid ümbersõnastus. Tsitaat tuleb panna jutumärkidesse ja olema täpne, refereerimisel võib ümber sõnastada, aga seda ei tohiks teha kohmakalt. Pealegi on mõte ikkagi moondunud ja tekstist endast ei nähtu, kes nii on öelnud.
- Miks ei ole mõtet üles lugeda?
- Kui on kirjavigu, siis tuleb panna keeletoimetamise märkus.
- Mingeid sisulist toimetamisvajadust minu meelest siin pole, kui mitte arvestada ebatäpsust teises lauses: kui keegi ütleb "võib pidada", siis see pole sama, mis "peetakse".
- Mitte et tekstil praegusel kujul midagi viga oleks, aga artiklit tuleb lõpuks ikkagi niimoodi täiendada, et asjaosalise uurimistööst saaks ammendava pildi. Andres 17. märts 2010, kell 01:07 (EET)
- Tsitaadina see teiseks lauseks ei sobinud, sest kordaks osalt esimest lauset: "Igal juhul võib Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessorit Tiit-Rein Viitsot pidada eesti keeleteadlaseks, kes on täie teadusliku eksaktsusega käsitlenud kõige suuremal arvul maailma keeli." Jätsin alles kolm olulist fraasi: eesti keeleteadlane, kes on käsitlenud kõige suuremal arvul... ja täie teadusliku eksaktsusega. Püüan kuidagi ümber sõnastada, aga kui öelda, et kolleegid peavad, siis ei tea, kas ikka kõik neist. SSGreporter 17. märts 2010, kell 01:24 (EET)
- Ehk sai nüüd siledam. SSGreporter 17. märts 2010, kell 01:27 (EET)
- Mind häirib see lause endiselt, eelkõige sellepärast, et see on kahemõttelisuse tõttu juba Pajusalul ebaõnnestunult sõnastatud. Peale selle, see ei ole asi, mis tuleks esimesse lausesse panna, ja tekstist ei selgu ka selle täpsem tähendus. --Andres (arutelu) 8. august 2022, kell 13:18 (EEST)
- Ehk sai nüüd siledam. SSGreporter 17. märts 2010, kell 01:27 (EET)
- Tsitaadina see teiseks lauseks ei sobinud, sest kordaks osalt esimest lauset: "Igal juhul võib Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessorit Tiit-Rein Viitsot pidada eesti keeleteadlaseks, kes on täie teadusliku eksaktsusega käsitlenud kõige suuremal arvul maailma keeli." Jätsin alles kolm olulist fraasi: eesti keeleteadlane, kes on käsitlenud kõige suuremal arvul... ja täie teadusliku eksaktsusega. Püüan kuidagi ümber sõnastada, aga kui öelda, et kolleegid peavad, siis ei tea, kas ikka kõik neist. SSGreporter 17. märts 2010, kell 01:24 (EET)
Kas venekeelsed pealkirjad võiks põhimõtteliselt vene tähtedega esitada või on eelistatud transliteratsioon? --Morel 18. november 2011, kell 22:33 (EET)
- Vene tähtedega. Andres 18. november 2011, kell 22:47 (EET)
- Minu meelest tuleks eelistada ladina tähti ehk eesti keeles (vene keelt oskamata) loetavat varianti. Iseasi, kas sinna kõrvale ka vene tähed lisada (täpse originaalkirjas nimekuju toomine pole erinevalt sõnaraamatust entsüklopeedias eesmärk). Ja ennekõike peaks pealkirja juures olema (vaba) tõlge, et need sõnad vene keele mitteoskajatele üldse midagi tähendaksid. 88.196.241.249 19. november 2011, kell 20:16 (EET)
- Kõik kolm on vajalikud, kuid kõige vajalikum on minu meelest vene tähtedega pealkiri, teiseks tõlge ja kolmandas järjekorras latinisatsioon. Andres 19. november 2011, kell 21:51 (EET)
- Latinatsiooni saab teksti ettelugemisel vähemalt välja öelda, kui vene tähti ei tea. Selle kõrvale vene tähtede lisamine tundub koormav ja ebaoluline, kusjuures algkuju on taastatav. 88.196.241.249 19. november 2011, kell 22:00 (EET)
- Kui keegi tahab näiteks guugeldada, siis on mugav, kui nime algkuju on võtta. Andres 19. november 2011, kell 22:02 (EET)
- Kui päris ydini aus olla, siis mina lähtun (kultuurikontekstiga seostuval määral ja viisil) eeldusest, et loll on olla loll, ehk siis: lollus ei ole inimõigus. Ehk siis: kui inimene on eestikeelne ja ei viitsi kirillitsas isegi mitte tähti selgeks õppida, on see tema enese viga ja keegi ei pea teda vaesekest poputama. Sama käib venekeelsete inimeste kohta, kes on Eestis syndinud ja ladina šrifti ("nemetskije bukva") ei mõista. Paar parajaid. Latinisatsiooni võib pidada oluliseks kirjasysteemide korral, mis ladina kirjaga sugulased pole (hiina, maaja, šrivanaagar...). Muudes on see puhas luksus, mis ei tohiks koormata sisukandvat teksti. (Seejuures on oluline, et ka nende kirjasysteemide korral oleks esitatud nimede algkuju, sest muidu pole need tõepoolest otsitavad. Võib-olla keegi tõesti teab, kuidas viias Popol Vuh või Deng Xiaoping tagasi algkujule, aga mina kui praktiliselt kultuurivõõras loomake säherduste sekka ei kuulu.) --Oop 19. november 2011, kell 23:05 (EET)
- Mina lähtun sellest, et see siin on eestikeelne Vikipeedia ja selle lugemiseks pole vene keele oskus elementaarne. Sugulus ladina kirjaga pole minu meelest oluline. Või on lihtsalt lollid ka see enamus, kes kreeka tähtedes ei orienteeru? Miks kõike ühtviisi latiniseerida ei võiks? Pärisentsüklopeediates ja võõrsõnastikes harilikult teises kirjas algkuju ei tooda. Igasuguseid erihuvisid võib olla (nt Deng Xiaopingi algkuju), aga sellega neh pole tarvis sisukandvat teksti koormata. Võib-olla mõnel juhul on õigustatud algkuju lisamine, aga latinatsioon peaks minu meelest kindlasti olema. 88.196.241.249 19. november 2011, kell 23:51 (EET)
- Koha- ja isikunimesid loomulikult transkribeeritakse, kuid teoste pealikirjade latinisatsioon ilma originaalita on totrus kuubis (välja arvatud konventsionaalsed erandid, nt sanskriti ja paali usuline kirjandus). Pealkirjade latinisatsioon ei kergenda nende kasutamist, vaid hoopis raskendab nt kataloogide kasutamist. Kui teosel on olemas kokkulepitud maakeelne nimi (enamsti pärast seda, kui teos on eesti keelde tõlgitud), siis kasutatakse seda. Kui kokkuleppelist nime pole, siis teksti sees ja kirjanduse loeteludes ei tõlgita ega latiniseerita. Artikli pealkirjades tuleks tõlkevasteta teoste nimesed, mis on muudes tähestikes, vastavalt KKI keelemallidele transkribeerida. --Vihelik 20. november 2011, kell 00:17 (EET)
- Näiteks mind isiklikult eesti keelde transkribatud teoste pealkirjad absoluutselt ei huvita, kuna enamikel juhtudel pole nendega mitte midagi peale hakata, neid ei saa isegi guugeldada. Küll on aga abi inglise või saksa keelde transkribatud pealkirjadest. Aga ma arvan, et tegelt on hea kui see eesti transkriptsioon on siiski ära toodud. Ja üks võimalikke vabandusi selle koha pealt on, et ega tänapäeval koolides ei pruugita kirillitsat isegi mitte õpetada, olen näinud küll neid 7.-8. klassi lapsi, kes mitte poolt tähtegi aru ei saa ja sõna sealt kokku lugeda ei oska. -- Ahsoous 20. november 2011, kell 00:21 (EET)
- Kui on ära tuua venekeelne pealkiri, siis seda võib internetiotsingutes vaja minna ning kui ka pealkirja tõlge on olemas, et vene keelt mitteoskajad samuti aru saaksid, millest jutt, siis venekeelsete sõnade ladina tähtedega kirjutamisel küll otstarvet pole. Kes vene keelt ei oska, sel pole sest kasu ja kes oskab, seda see ainult segaks. Ssgreporter 20. november 2011, kell 01:13 (EET)
- Näiteks mind isiklikult eesti keelde transkribatud teoste pealkirjad absoluutselt ei huvita, kuna enamikel juhtudel pole nendega mitte midagi peale hakata, neid ei saa isegi guugeldada. Küll on aga abi inglise või saksa keelde transkribatud pealkirjadest. Aga ma arvan, et tegelt on hea kui see eesti transkriptsioon on siiski ära toodud. Ja üks võimalikke vabandusi selle koha pealt on, et ega tänapäeval koolides ei pruugita kirillitsat isegi mitte õpetada, olen näinud küll neid 7.-8. klassi lapsi, kes mitte poolt tähtegi aru ei saa ja sõna sealt kokku lugeda ei oska. -- Ahsoous 20. november 2011, kell 00:21 (EET)
- Jah, loomulikult võiks eesti kultuuriruumis osata yhtviisi nii ladina ja kreeka alfabeeti kui ka kirillitsat. Rumalus ei ole voorus ega inimõigus, õppimisest keeldumine on vabatahtlik lollus. Paberentsyklopeediad muretsevad tihti piiratud mahu pärast; meil on võimalus läheneda materjalile põhjalikult. Mõistagi on oluline ka eestikeelne traditsioon, ent kui seda pole, tuleks kasutada: esmalt originaalnime, et inimene saaks selle alusel mujalt lisainfot otsida; seejärel tõlget, et ta mõistaks tähendust; kolmandaks latinisatsiooni, et ta mõistaks originaalnime hääldada. Aga seda viimast eesmärki täidab korralik transkriptsioon juba paremini kui poolkeelne väänamine nagu "šeikspiir" või "moljäär"; ÕS-i sabast elementaarse hääldusjuhendi lugemine ei tohiks erivajadusteta inimestel kyll yle ajude käia. Poolkeelsed värdnimed ei aita koolilapsi kah kuidagi; sel juhul võiks kõik muukeelsed nimed juba inglises anda, selle guugeldamisega saadakse isegi saksa koolikeele korral kuidagi hakkama. --Oop 20. november 2011, kell 02:33 (EET)
- Koha- ja isikunimesid loomulikult transkribeeritakse, kuid teoste pealikirjade latinisatsioon ilma originaalita on totrus kuubis (välja arvatud konventsionaalsed erandid, nt sanskriti ja paali usuline kirjandus). Pealkirjade latinisatsioon ei kergenda nende kasutamist, vaid hoopis raskendab nt kataloogide kasutamist. Kui teosel on olemas kokkulepitud maakeelne nimi (enamsti pärast seda, kui teos on eesti keelde tõlgitud), siis kasutatakse seda. Kui kokkuleppelist nime pole, siis teksti sees ja kirjanduse loeteludes ei tõlgita ega latiniseerita. Artikli pealkirjades tuleks tõlkevasteta teoste nimesed, mis on muudes tähestikes, vastavalt KKI keelemallidele transkribeerida. --Vihelik 20. november 2011, kell 00:17 (EET)
- Mina lähtun sellest, et see siin on eestikeelne Vikipeedia ja selle lugemiseks pole vene keele oskus elementaarne. Sugulus ladina kirjaga pole minu meelest oluline. Või on lihtsalt lollid ka see enamus, kes kreeka tähtedes ei orienteeru? Miks kõike ühtviisi latiniseerida ei võiks? Pärisentsüklopeediates ja võõrsõnastikes harilikult teises kirjas algkuju ei tooda. Igasuguseid erihuvisid võib olla (nt Deng Xiaopingi algkuju), aga sellega neh pole tarvis sisukandvat teksti koormata. Võib-olla mõnel juhul on õigustatud algkuju lisamine, aga latinatsioon peaks minu meelest kindlasti olema. 88.196.241.249 19. november 2011, kell 23:51 (EET)
- Kui päris ydini aus olla, siis mina lähtun (kultuurikontekstiga seostuval määral ja viisil) eeldusest, et loll on olla loll, ehk siis: lollus ei ole inimõigus. Ehk siis: kui inimene on eestikeelne ja ei viitsi kirillitsas isegi mitte tähti selgeks õppida, on see tema enese viga ja keegi ei pea teda vaesekest poputama. Sama käib venekeelsete inimeste kohta, kes on Eestis syndinud ja ladina šrifti ("nemetskije bukva") ei mõista. Paar parajaid. Latinisatsiooni võib pidada oluliseks kirjasysteemide korral, mis ladina kirjaga sugulased pole (hiina, maaja, šrivanaagar...). Muudes on see puhas luksus, mis ei tohiks koormata sisukandvat teksti. (Seejuures on oluline, et ka nende kirjasysteemide korral oleks esitatud nimede algkuju, sest muidu pole need tõepoolest otsitavad. Võib-olla keegi tõesti teab, kuidas viias Popol Vuh või Deng Xiaoping tagasi algkujule, aga mina kui praktiliselt kultuurivõõras loomake säherduste sekka ei kuulu.) --Oop 19. november 2011, kell 23:05 (EET)
- Kui keegi tahab näiteks guugeldada, siis on mugav, kui nime algkuju on võtta. Andres 19. november 2011, kell 22:02 (EET)
- Latinatsiooni saab teksti ettelugemisel vähemalt välja öelda, kui vene tähti ei tea. Selle kõrvale vene tähtede lisamine tundub koormav ja ebaoluline, kusjuures algkuju on taastatav. 88.196.241.249 19. november 2011, kell 22:00 (EET)
- Kõik kolm on vajalikud, kuid kõige vajalikum on minu meelest vene tähtedega pealkiri, teiseks tõlge ja kolmandas järjekorras latinisatsioon. Andres 19. november 2011, kell 21:51 (EET)
- Minu meelest tuleks eelistada ladina tähti ehk eesti keeles (vene keelt oskamata) loetavat varianti. Iseasi, kas sinna kõrvale ka vene tähed lisada (täpse originaalkirjas nimekuju toomine pole erinevalt sõnaraamatust entsüklopeedias eesmärk). Ja ennekõike peaks pealkirja juures olema (vaba) tõlge, et need sõnad vene keele mitteoskajatele üldse midagi tähendaksid. 88.196.241.249 19. november 2011, kell 20:16 (EET)
Välja võetud:
sündinud Vitismann[viide?],
Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 01:19 (EEST)
- Oli tagasi tekkinud, võtsin uuesti välja. Ssgreporter (arutelu) 13. oktoober 2018, kell 01:30 (EEST)
Et on raske kindlaks teha, kui paljusid keeli ta on käsitlenud, siis peavad kolleegid teda eesti keeleteadlaseks, kes on käsitlenud täie teadusliku eksaktsusega kõige suuremat arvu maailma keeli
- Imelik lause. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 01:21 (EEST)
- Selle imeliku lause on keeleteadlased kirja pannud - see on tsitaat juubeliartiklist. Ssgreporter (arutelu) 1. aprill 2017, kell 02:17 (EEST)
- Siia see ei sobi. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 02:51 (EEST)
- Võib-olla küll, et see lause ei ole entsüklopeediline, kuid märgiksin, et selline lause paneb mind lugejana artiklit edasi lugema, äratab huvi (noh, et mis sealt veel huvitavat kirjas on). Artiklil on minu meelest veel teinegi rosin – avapilt. Ühesõnaga ettepanek: las jääda! --Hirvelaid (arutelu) 1. aprill 2017, kell 09:03 (EEST)
- Minu meelest on see halb nali ja häirib väga. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 09:57 (EEST)
- Vaat see on halb kui häirib. Siis on muidugi mõistlik sõnastust muuta. --Hirvelaid (arutelu) 1. aprill 2017, kell 10:05 (EEST)
- Minu meelest on see halb nali ja häirib väga. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 09:57 (EEST)
- Võib-olla küll, et see lause ei ole entsüklopeediline, kuid märgiksin, et selline lause paneb mind lugejana artiklit edasi lugema, äratab huvi (noh, et mis sealt veel huvitavat kirjas on). Artiklil on minu meelest veel teinegi rosin – avapilt. Ühesõnaga ettepanek: las jääda! --Hirvelaid (arutelu) 1. aprill 2017, kell 09:03 (EEST)
- Siia see ei sobi. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 02:51 (EEST)
- Selle imeliku lause on keeleteadlased kirja pannud - see on tsitaat juubeliartiklist. Ssgreporter (arutelu) 1. aprill 2017, kell 02:17 (EEST)
Postuumne poliitiline karjäär?[muuda lähteteksti]
Kas Parempoolsete nimekirjas kandideeris nimekaim või sai T-RV tõepoolest postuumselt 1. ringkonnas 5 häält? Kurioossevõitu fakt võiks väärida CVsse lisamist. --Ehitaja (arutelu) 6. märts 2023, kell 06:17 (EET)
- Tundub, et siiski nimekaim: sündinud 1. mail 1993, töötab Tallinna Transpordiametis peaspetsialistina. Kahjuks ei saa seda infot tähelepanuväärsuse puudumise tõttu kuidagi lisada. --Ehitaja (arutelu) 6. märts 2023, kell 12:01 (EET)