Arutelu:Talvesõda
Postimees: Talvesõja valged laigud
Millisest Karhulast siin räägitakse? Andres 11. november 2008, kell 15:58 (UTC)
tekstist: Soomele tulid appi tuhanded vabatahtlikud paljudest riikidest, appitulnuid vabatahtlike oli 11 500 meest. Talvesõjas võitles ka 2 000 eestlast <- sellele väitele paluks nüüd küll algallikat. tea kuhu need mehed peale Talvesõja lõppu peitu pugesid? erna oli ju salk, norras sõdis ka poolrühma jagu soomest tulnud eestlasi...
Soome ja Saksamaa "liitlassuhetest"[muuda lähteteksti]
“Soome rõhutas, et ta pidas separaatsõda konkreetsete rahvuslike eesmärkide saavutamiseks. Leningradi ei rünnatud ega püütud läbi lõigata Murmanski raudteed. Saksamaale polnud antud mingeid poliitilisi lubadusi. /- - -/ Kui Ühendriikide panus viibki lõpuks liitlased võidule, siis arvati, et enne seda purustab Saksamaa Nõukogude Liidu, nagu oli sündinud 1918. aastal. See oleks olnud Soome jaoks II maailmasõja parim lõpp” (XX sajandi lõpparve, Vagabund, 2005, lk 244). (link) --kanakukk 14. detsember 2009, kell 23:25 (UTC).
- Kas seal ka see kirjas on, miks Soome ja NSVL separaatrahu ei sõlminud? Taivo 15. detsember 2009, kell 10:53 (UTC)
Vaherahu kohta on kirjas siin, aga põhjustest ei midagi. Ma kahjuks soome keelt ei valda, aga ehk saad soome vikist targemaks.--kanakukk 15. detsember 2009, kell 16:42 (UTC).
Eestlaste arv on Jätkusõjaga segi aetud? Andres 9. oktoober 2010, kell 00:32 (EEST)
- Jätkusõjas oli eestlasi rohkem, soomlased ise said numbriks 3273 inimest: http://digi.narc.fi/digi/fullpic.ka?kuid=3053779 N.N. 9. oktoober 2010, kell 18:06 (EEST)
- Siis võtame üldse välja? Andres 10. oktoober 2010, kell 12:08 (EEST)
- Ei, peaks ikkagi mingi numbri panema, muidu on varsti see 2000 tagasi. Leskinen, Juutilainen: Talvesõda lk.721 ütleb nii: Eesti vabatahtlike hulgaks on ametlikult märgitud 56, kuid tollases poliitilises olukorras ei olnud ei eestlastel ega soomlastel kasulik uhkeldada nende vabatahtlike hulgaga. Eestlaste hulk võis ületada kõvasti saja. N.N. 10. oktoober 2010, kell 19:25 (EEST)
- Palun pane siis sobiv sõnastus sisse. Seda allikat võib koos viitega tsiteerida või refereerida. Andres 10. oktoober 2010, kell 20:09 (EEST)
- Ei, peaks ikkagi mingi numbri panema, muidu on varsti see 2000 tagasi. Leskinen, Juutilainen: Talvesõda lk.721 ütleb nii: Eesti vabatahtlike hulgaks on ametlikult märgitud 56, kuid tollases poliitilises olukorras ei olnud ei eestlastel ega soomlastel kasulik uhkeldada nende vabatahtlike hulgaga. Eestlaste hulk võis ületada kõvasti saja. N.N. 10. oktoober 2010, kell 19:25 (EEST)
- Siis võtame üldse välja? Andres 10. oktoober 2010, kell 12:08 (EEST)
lneriikide v]imalikule sekkumisele s]tta Soome pooleL ning ei vastanud NSVL poliitilisele plaanile selles osas (lneriikide s]ttaastumine NSVL-ga).
- Kas mitte see muudatus lihtsalt tagasi pöörata? Andres 9. aprill 2011, kell 19:25 (EEST)
"Sõja tagajärjed" — seal paistab midagi ref-dega paigast ära olema ("l''neriigid");
Samas kirjutavad itaallased, et Petsamo läks NL-le 1944. a. – vt. Jakobselva (sks Wiki samuti); RUS Wi-s jälle, et läks NL-le 1940... --Toivo (arutelu) 22. august 2012, kell 00:39 (EEST)
- Vastuseks iseendale, kirjutasin:
Petsamo läks Nõukogude Liidule 1944. aasta 19. septembri Moskva vaherahuga, mis ratifitseeriti Pariisi rahulepingutega 10. veebruaril 1947 (peamiselt ITA Wiki põhjal).
"ref-probleem" siiski jääb...
Parandamisega tuli uusi vigu sisse. Andres (arutelu) 31. august 2014, kell 11:35 (EEST)
Kui kirjutada nimed väikese tähega, siis ei saa enam aru, millest jutt ("kummaline sõda", "teine maailmasõda"). 2001:7D0:87FF:6480:CC9C:FC25:49F0:D8D6 5. november 2016, kell 11:29 (EET)
- Kummalise sõja puhul võib tõesti nii olla, et ei saa aru, aga selle võib vajaduse korral ka jutumärkidesse panna. Minu meelest praeguses kontekstis ei teki segadust. Teise maailmasõja ja talvesõja puhul minu meelest mingit arusaamatust ei saa olla. Andres (arutelu) 5. november 2016, kell 11:44 (EET)