Arutelu:Tööjõud
Sellel sõnal on mitu tähendust. Siin on see enam-vähem sama mis inimressurss. Andres (arutelu) 28. mai 2012, kell 00:20 (EEST)
- Kas siin on mingeid väljakujunenud printsiipe, millal tehakse mitmetähenduslike sõnade erinevate tähenduste kohta erinevad artiklid ja millal piirdutakse artiklisiseste täpsustusmärkustega või on see kaootiline/subjektiivne. Mulle paistab, et kui ühel eestikeelsel sõnal on teistes keeltes selgelt eristatavad vasted (nagu antud juhul en:Labour force, en:Workforce ja en:Labour power, fr:Main-d'œuvre ja fr:Force de travail, de:Belegschaft ja de:Arbeitskraft jne), siis võiks see olla arvestatav argument, et teha nende erinevate vastete kohta eesti keeles erinevad artiklid. Alternatiiv oleks vist korraldada sõnaus sobivamate eestikeelsete vastete leidmiseks. Muidugi leiab igale argumendile ka vastuargumente kui seada argumenteerimine eesmärgiks.--VillaK (arutelu) 30. detsember 2014, kell 22:36 (EET)
- Ma mõtlen täpsustusmärkust artikli alguses, mis suunab teise artikli juurde. Andres (arutelu) 31. detsember 2014, kell 10:01 (EET)
- Kui erinevaid tähendusi on ainult kaks, siis tavaliselt täpsustuslehte ei tehta, vaid piirdutakse täpsustusmärkusega.
- Üldpõhimõte on see, et eri mõistete kohta on eri artiklid. Aga alati ei ole see otstarbekas. Andres (arutelu) 31. detsember 2014, kell 10:05 (EET)
- Võimalik, et siin on tähendusi rohkem. Võib-olla ei peaks marksistliku käsituse kohta eraldi artiklit tegema. Andres (arutelu) 31. detsember 2014, kell 10:15 (EET)
- Tööjõu all mõistetakse marksistlikus kontekstis võimet töötada, aga marksistlikule käsitusele spetsiifiline on vist see, et kui makstakse palka, siis ostetakse tööjõudu, mitte tööd. Andres (arutelu) 31. detsember 2014, kell 10:17 (EET)
- Kas siin on mingeid väljakujunenud printsiipe, millal tehakse mitmetähenduslike sõnade erinevate tähenduste kohta erinevad artiklid ja millal piirdutakse artiklisiseste täpsustusmärkustega või on see kaootiline/subjektiivne. Mulle paistab, et kui ühel eestikeelsel sõnal on teistes keeltes selgelt eristatavad vasted (nagu antud juhul en:Labour force, en:Workforce ja en:Labour power, fr:Main-d'œuvre ja fr:Force de travail, de:Belegschaft ja de:Arbeitskraft jne), siis võiks see olla arvestatav argument, et teha nende erinevate vastete kohta eesti keeles erinevad artiklid. Alternatiiv oleks vist korraldada sõnaus sobivamate eestikeelsete vastete leidmiseks. Muidugi leiab igale argumendile ka vastuargumente kui seada argumenteerimine eesmärgiks.--VillaK (arutelu) 30. detsember 2014, kell 22:36 (EET)
Kas artikkel Inimressurss räägib samast asjast? Andres (arutelu) 31. detsember 2014, kell 10:05 (EET)
- Praegu osaliselt räägib, kuid ei pruugiks. Inimressursside oluliseks mõõtmeks on teadmised ja oskused, mis on samas raskesti kvantifitseeritavad ja mida tööjõud tööturustatistika tähenduses ei hõlma. Inglise keeles on veel termin en:Manpower, vastav artikkel on praegu ümber suunatud artiklile en:Human resources. Mulle tundub ka, et terminil "tööjõud" on nii mitu erinevat tähendust, et need vajaks erinevaid artikleid. Siin on vähemasti indiviidi tasand, kollektiivi tasand ja rahvastiku tasand ning igal tasandil hõlmab see mõiste erinevaid aspekte, nii et nende ühendamine ei tundu otstarbekas. Nagu osundasin, on osaliselt küsimus ka eestikeelse oskussõnavara nappuses, mistõttu erinevatele "lastele" on antud sama nimi.--VillaK (arutelu) 31. detsember 2014, kell 13:11 (EET)
- Sel juhul läheb täpsustuslehte ikkagi tarvis, aga Sa pead selle ise tegema, sest teised vist ei oska. Deginitsioonid peaksid olema niisugused, et nende järgi saab linke parandada. Andres (arutelu) 31. detsember 2014, kell 14:16 (EET)
- Praegu osaliselt räägib, kuid ei pruugiks. Inimressursside oluliseks mõõtmeks on teadmised ja oskused, mis on samas raskesti kvantifitseeritavad ja mida tööjõud tööturustatistika tähenduses ei hõlma. Inglise keeles on veel termin en:Manpower, vastav artikkel on praegu ümber suunatud artiklile en:Human resources. Mulle tundub ka, et terminil "tööjõud" on nii mitu erinevat tähendust, et need vajaks erinevaid artikleid. Siin on vähemasti indiviidi tasand, kollektiivi tasand ja rahvastiku tasand ning igal tasandil hõlmab see mõiste erinevaid aspekte, nii et nende ühendamine ei tundu otstarbekas. Nagu osundasin, on osaliselt küsimus ka eestikeelse oskussõnavara nappuses, mistõttu erinevatele "lastele" on antud sama nimi.--VillaK (arutelu) 31. detsember 2014, kell 13:11 (EET)