Arutelu:Svante Pääbo

Selle saja olulisema inimese nimekirja kohta võiks olla eraldi artikkel. See võiks minna tunnustuste alla. Andres 14. veebruar 2009, kell 10:13 (UTC)

Vaata en:Time 100. On sajandi nimekiri ja aastate nimekirjad. Me võiksime nad ära tuua. Andres 14. veebruar 2009, kell 10:19 (UTC)

See märkus kehtib. --Andres (arutelu) 4. oktoober 2022, kell 18:45 (EEST)

See saksa autasu on saksa keeli "Pour le Mérite für Wissenschaften und Künste". Tegu on kuulsast sõjaordenist erineva autasuga.--WooteleF 8. oktoober 2009, kell 18:54 (UTC)

Jah, vaatasin. Täpsemalt öeldes anti seda välja kunagi kahes klassis, sõjalises ja kunsti-teaduse klassis, aga pärast I MS sõjalist enam välja ei antud. Taivo 8. oktoober 2009, kell 20:36 (UTC)

Prioriteet peaks olema sõjalisele autasule. Peaaegu alati peetakse seda silmas.--WooteleF 8. oktoober 2009, kell 20:42 (UTC)

A ei. Neist saab ikkagi ühes artiklis rääkida.--WooteleF 8. oktoober 2009, kell 20:43 (UTC)

---

Toetudes arutelule Arutelu:Kuninglik Gustav Adolfi akadeemia, peaksin siin vältima läbivat suurtähte kahe akadeemia nime kirjutamisel ning kirjutama siis nii: Rootsi kuninglik teaduste akadeemia ja USA rahvuslik teaduste akadeemia. Kas teen ära? --Hirvelaid (arutelu) 25. juuli 2013, kell 08:11 (EEST)

Kas on teisi täpselt sama nimega? Kui pole, siis minu meelest võib lihtsalt "Rootsi" ja "USA" ära jätta. Kindlasti on ka teisi variante. --Epp 25. juuli 2013, kell 08:29 (EEST)

Tegin praegu nii ära. Sest vale ei ole see mingil juhul. Kuid halb moment on see, et selline kirjapilt on lugejale võõras ja ta peab linkima nimedel, et teada saada, millise riigi akadeemiat ikkagi silmas peeti. Kas on teisi sama nimega? Ei tea olevat, kui aga välja ilmuvad, saab korrektuurid sisse viia. Kas on alternatiive? Kindlasti, neist võiks rääkida, kui artiklid tekivad või isegi siinses arutelus. --Hirvelaid (arutelu) 25. juuli 2013, kell 08:41 (EEST)

Võiks ka nii: Kuninglik Teaduste Akadeemia (Rootsi) (2000) ja Rahvuslik Teaduste Akadeemia (USA) (2004).--Hirvelaid (arutelu) 25. juuli 2013, kell 08:49 (EEST)

Nojah, eks need asjad peaks läbi mõtlema. Minu meelest ei saa niikuinii arvestada sellega, et pealkirja järgi täpselt teada saab. Artiklisse jõuab ju ikkagi nii linkide kui ka ümbersuunamiste kaudu. Sulgusid pole mõtet panna, kui ilma sulgudeta variandid kasutamata jäävad. --Epp 25. juuli 2013, kell 08:57 (EEST)

Aga kuidas on sellise võimalusega, et vikipeedias siiski arvestada erandjuhtudel harjumuspärase kirjapildiga, nii nagu need on käibesse läinud ja laialt kasutusel (kuigi eksivad keelereeglite vastu), st siis Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia ja USA Rahvuslik Teaduste Akadeemia. --Hirvelaid (arutelu) 25. juuli 2013, kell 09:06 (EEST)

Kõigilt võimalikelt variantidelt saab ju ümbersuunamised teha. --Epp 25. juuli 2013, kell 09:17 (EEST)

Siis oleks ju mõistlik taastada eileõhtune redaktsioon. --Hirvelaid (arutelu) 25. juuli 2013, kell 09:28 (EEST)

Minu arvates on meil siiani olnud hästitöötav süsteem ja pole põhjust seda meelevaldselt muuta. --Epp 25. juuli 2013, kell 09:32 (EEST)

No mitte ei saa aru, mis Sa sellega öelda tahad. --Hirvelaid (arutelu) 25. juuli 2013, kell 09:49 (EEST)

Mõtlen seda, et läbivalt suurte tähtedega oleme kirjutanud siis, kui on täpne tõlge. Kui on keeruline või kohmakas tõlkida, jääb tõlkimata või pannakse kirjeldav pealkiri, mis minu arust peaks olema täpselt nii pikk, kui on hädatarvilik. Eks väikeste tähtedega võib ju ka olla, aga siis vist pole põhjust isegi seda kuninglikku sinna lisada. Pikem variant on vist kõnes laialt kasutusel küll, aga pole kindel, et seda Rootsit seal nime osaks peetakse (no umbes nagu öeldaks Rootsi Victoria). --Epp 25. juuli 2013, kell 10:13 (EEST)

Alustada tuleks sellest, et teha nende akadeemiate kohta artiklid (kas või nupukesed) koos kõigi vajalike ümbersuunamistega.

Nupukuste tegemise võtaksin ette heameelega, kui nupuartiklite lühidus kedagi ei pahanda. --Hirvelaid (arutelu) 25. juuli 2013, kell 10:49 (EEST)

Panin juurde riikide nimed, et ei oleks kaksipidimõtlemist. Andres (arutelu) 25. juuli 2013, kell 10:36 (EEST)

Mul pikad juhtmed ja ikka veel üks küsimus: siin vikis on palju artikleid, kus on lingitud Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia. Läbi ümbersuunamise satub lugeja akadeemia artiklisse, kus ta saab teada selle akadeemia kõige õigema nime. Vale see linkimine ei ole, sest muidu oleks ära parandatud. Kui mu arutlus õige, siis siinse artikli eileõhtune redaktsioon võinuks rahumeeli alles jätta. Kas nii? --Hirvelaid (arutelu) 25. juuli 2013, kell 10:57 (EEST)

---

Arvan, et Time 100 nimekirjad tuleks ära tuua, kuigi teistest vikidest, mida ma vaatasin, ma neid ei leidnud. Neis ei ole isegi korralikke välislinke. Andres (arutelu) 25. juuli 2013, kell 10:36 (EEST)

Toomas pani kuskile (mitte artiklisse) viimase aastanimekirja. See tuleks sealt võtta, mitte uuesti ümber kirjutada. Andres (arutelu) 25. juuli 2013, kell 10:37 (EEST)

Eraelulist liiginfot

Ma eemaldasin viite SP biseksuaalsusele. On seda vaja? Miks on seda vaja?

Inglisekeelne Wikipedia seletab, et tal on naine, ja ebamäärane kogus lapsi - vist üks ühine bioloogiline laps ja 1-2 kasulast Linda eelmisest abielust. Kurinurm (arutelu) 4. oktoober 2022, kell 01:14 (EEST)

New Yorkeri artikkel, mis SP pereseisu kirjeldab, on pikk ja hea lugemine. Lisasin viitena - loodan, et inglisekeelsed allikad on lubatud? Kurinurm (arutelu) 4. oktoober 2022, kell 01:41 (EEST)

Jah on vaja. Lisasin tagasi viite SP biseksuaalsusele. SP on oma seksuaalsust piisavalt oluliseks pidanud, et seda eraldi oma raamatus välja tuua. LGBT inimeste puhul on üldjuhul alati mõistlik juhul, kui nad on avalikult välja tulnud, seda mainida.--Taavik27 (arutelu) 4. oktoober 2022, kell 16:08 (EEST)

---

ja tõestas seeläbi, et neandertallased erinesid geneetiliselt nii [[Homo erectus|praegusest inimestest]] kui inimahvidest

See linkimine vajab ülevaatamist. Ursus scribens (arutelu) 4. oktoober 2022, kell 11:01 (EEST)

Homo erectus küll praegune inimene ei ole. --Andres (arutelu) 4. oktoober 2022, kell 18:27 (EEST)

Teil on muidugi õigus. Eemaldasin homo erectuse viite kui ilmselgelt vale.

Pääbo ise selgitab oma intervjuudes korduvalt, kuidas kõik see "inimese" liikideks ja alamliikideks jaotamine on lihtsalt akadeemiline mäng: "Ideest liigist kui sellisest on akadeemiline konstruktsioon. Teame, et looduses lahknevad rühmad üksteisest tasapisi. Nad saavad õige tihti uuesti kokku ja segunevad. Minu jaoks on mõttetu arutada, kas neandertallased olid nüüdisinimestest erinev liik või mitte." Kurinurm (arutelu) 4. oktoober 2022, kell 23:19 (EEST)