Arutelu:Saksamaa taasühinemine

Minu teada näiteks 1950. aastatel nõuti Saksamaal valimisplakatitel kogu Saksamaa (1937. aasta piirides, mitte ainult BRD ja DDR) ühinemist. --Improvisaator 28. jaanuar 2009, kell 13:44 (UTC)

Loomulikult olid Saksamaal mitmed parteid, sh pagendatute org-d, kes soovisid endiste piiride taastamist.

See ei olnud aga mõeldav. Ainuke realistlik suund oli EL integratsioonile, mis aitas ka näiteks Prantsusmaad aktsepteerida, et Saksa riik üleüldse 1949. aastal taasloodaks.

Skm. ise aktsepteeris oma uusi ametlikke piire poliitilistel põhjustel alles 1970-ndatel nn Idalepingutega Poolaga.<---Mihkelm

Lisan ühtlasi, et praegu juurdelisatud majanduse osas on mõningaid faktilisi puudujääke. Varjatud paktide olemasolule on raske kinnitust leida, s.o. need jäävad oletusteks. Lisaks sõlmiti 1985.a. SEA, kus mõnes mõttes nähti ette tulevikus ühisraha moodustamist. Seega margast oleks loobutud niikuinii ja euro oleks tõenäoliselt tulnud isegi Saksamaa ühinemiseta.

European Central Bank peakorter on Frankfurtis, seega sakslased juhivad Euroopa rahandust:)

Ehkki nad doteerivad suures osas ülejäänud Euroopat, tuleb EL neile endale majanduslikult kasuks. Näiteks kaotab see piirangud (kaupade vaba liikumine) Saksamaa oma ekspordile. Lõppkokkuvõttes on bilanss Skm-le enesele kasuks, kasvõi ekspordist tulevate maksutulude näol.

Ja mida rohkem Bosnias Saksa kaupasid jõutakse osta - seda parem. Seega tasub ka Balkani arengut toetada. Loomulikult mitte sinna raha uputades.<---Mihkel

Võid teksti julgelt parandusi teha. Andres 29. jaanuar 2009, kell 13:59 (UTC)

Välja võetud:

Pikki aastaid tugines Euroliidu majanduslik heaolu varjatud paktile, mis sõlmiti 1990. aastal: Saksamaal lubatakse taasühineda ning muutuda jällegi kõige tihedamalt asustatud ja majanduslikult võimsaks Euroopa riigiks, tema aga loobub vastutasuks margast ning muutub Euroopa integratsiooni sponsoriks. Aasta-aastalt maksid sakslased kohusetundlikult oma võlgasid: bilansi „subsiidiumid Euroopa Liidult miinus sissemaksed Euroopa Liidu kassasse“ negatiivne saldo moodustas Saksamaale üle 10 miljardi euro aastas. Nimelt nende rahadega subsideeris Brüssel Euroopa Liidu uute liikmete majandusi, püüdes forsseeritult vedada neid Euroopa keskmise tasemeni. Nimelt nende rahadega lahendasid Euroopa Liidu vanad liikmed Itaaliast kuni Hispaaniani oma siseprobleeme, näiteks toetasid talunikke.

Andres 29. jaanuar 2009, kell 14:37 (UTC)