Arutelu:Saadus
Siin on valdav enamik linke keemia mõiste kohta. Kas jätta see siia? Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 09:46 (EEST)
Saadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni käigus.
- Kas peale lõppsaaduste võib esineda ka vahesaadusi, ja siis ka need on saadused?
Saaduste teke sõltub reaktsioonikiirusest
- Mis see tähendab?
- Mis on saaduse energia? Ka soojus on ju saaduse energia? Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 09:52 (EEST)
Eks peab ära põhjendama, mis saadus on, sõltumata linkide hulgast? Lõppsaadus ongi saaduste lõpp... vahesaadused (ei tea kas neid saab sedasi nimetada) esinevad küll... [Lihtsaim näide on Na2CO3+HCl=NaCl+H2CO3, kus omakorda H2CO3=H2O+CO2, mis tõttu me ei kirjutagi sinna süsihapet vahele, vaid jätamegi lõppsaadusteks naatriumkloriidi, vee ja süsihappegaasi. H2CO3 on selle reaktsiooni vahesaadus, mingis mõttes.] Saaduste teke sõltub reaktsioonikiirusest See lause on tõepoolest ebakorrektne. Mõtlesin pigem selle all seda, et saaduse tekke KIIRUS sõltub reaktsiooniKIIRUSEST. Energiast rääkides on igal ainel oma kindel energia. [Aine aktiivsus näiteks jne] Samuti vabanev energia ala soojus/valgus on tõesti üks saadustest.--Aksu851 (arutelu) 16. juuni 2014, kell 15:02 (EEST)
Linke on siin mainitud seoses artikli pealkirjaga. Sõna "saadus" ei ole ainult keemia termin. Üks võimalus on reserveerida see pealkiri keemia mõistele. Siis tuleb ette näha pealkirjad teistele artiklitele ning parandada lingid. Teine võimalus on muuta pealkirja, näiteks panna pealkirjaks "Reaktsiooni saadus". Ka sel juhul tuleb ette näha pealkirjad ja lingid parandada.
Praegu on öeldud, et saadused on ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni käigus. Vahesaadused tekivad keemilise reaktsiooni käigus, samuti vaheühendid katalüüsi korral. Kui me peame saadusteks ainult lõppsaadusi, siis tuleb definitsiooni täpsustada.
See aine energia jääb ebaselgeks. Näiteks soojus on kindlasti sooja aine energia. Millisel hetkel aine energia fikseeritakse? Soojad saadused kipuvad jahtuma.
Valgust ja soojust võib ju pidada reaktsiooni saadusteks küll, aga nad ei ole saadused selles mõttes, nagu saadusi selles artiklis mõistetakse. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 18:04 (EEST)
Soojuse vabanemine vähendab ainete energiat ainult niivõrd, kui soojus kandub üle teistele ainetele.
Saaduste teke sõltub keskkonnast.
- Mis see tähendab?
Ükski aatom ei kao ega lisandu reaktsiooni käigus.
- Kas kadumise ja lisandumise all mõeldakse hävimist ja tekkimist? Või mõeldakse, et saadustes on needsamad aatomid mis lähteainetes? Kui mõelda esimest, siis need teised sõnad on paremad. Kui mõelda viimast, siis on parem öelda nii, nagu ma ütlesin. Reaktsiooni käigus võivad näiteks katalüsaatori aatomid lisanduda ja siis kaduda. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 18:12 (EEST)
Ükski aatom ei kao ega lisandu reaktsiooni käigus. Siin mõtlesin seda teist varianti. Katalüsaator ei osale reaktsioonis kui.. lähteaine, minu teada vähemalt. Ta on lihtsalt protsessi kiirendaja. (aeglustaja on inhibiitor) Teda ei saa lugeda lähteaineks. Minu teada ei lisandu ka ükski ioon ainele juurde, kui me kasutame katalüsaatorit. (Pole täpselt uurinud, võib-olla on seal mingid vahesaadused, kus katalüsaatori ioonid liituvad, kuid minu teada mitte.) Lõpp kokkuvõttes see lõppsaadus ei sõltu katalüsaatorist ja temas olevatest aatomitest. Lähteainete aatomid=(Lõpp)saaduste aatomid. [Seda pidasin silmas]
Energiast rääkides. Küsisin oma keemia õpetajalt lisaks üle ja nii ta on, et igal ainel on oma kindel energia, see peaks üsna loogiline olema. Vastavalt siis, kui reaktsiooni käigus energia vabaneb on saadus(t)e energia väiksem. Kui energia aga neeldub, siis on saadus(t)e energia suurem. See peaks ka loogiline olema...
Saaduste teke sõltub keskkonnast. See on veidi halb sõnastus tõesti. Mõtlesin siin see all seda, et saadus(t)e teke sõltub näiteks temperatuurist või ka teistest teguritest. (Ühesõnaga keskkonnast.) Lähteained võivad olla mingis reaktsioonis kindlad, kuid kui temperatuur varieerub, siis võivad erinevad ained tekkida jne ala saaduse teke sõltub keskkonnast. Sõnastaks kuidagi ümber.. Saaduste tekkeprotsess sõltub keskkonnast?--Aksu851 (arutelu) 17. juuni 2014, kell 00:43 (EEST)
Kui rääkida pealkirjast, siis mina jätaksin siiski saaduseks.. otseloomulikult tõstaks ta kusagile keemiaga seotud teema/kategooria alla. "Keemilise reaktsiooni saadus" - oleks vast kõige täpsem. Kuna juba esimene lause väidab "Saadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni käigus." See juba üldistab kõiki saadusi. Ka vahesaadused jms, mis arutlusel teemaks on tulnud, tekivad keemilise reaktsiooni käigus. Artikli viimased laused lähevad juba (võib-olla) spetsiifilisemaks, kus võib mängu ka tulla nn. "vahesaadus".--Aksu851 (arutelu) 17. juuni 2014, kell 00:48 (EEST)
Pealkirja küsimus ei ole artikli sisuga otseselt seotud ja väljub keemia pädevusest. Teises tähenduses tuleb siia link artiklist Laast. Võib-olla ei ole teiste tähenduste kohta artikleid tarvis. Noh, saadused on muidugi ka tuumareaktsioonidel, aga pealkiri ei pea kõike lahti seletama. Vaata ka [1] ja [2].
Definitsioon käib ka vahesaaduste kohta, aga ülejäänud osa räägib lõppsaadustest. Mulle tundub, et keemias mõistetakse saaduste all ikkagi lõppsaadusi (tekivad reaktsiooni tulemusena).
Saaduste energia peaks siis olema suurem näiteks endotermiliste reaktsioonide puhul. Lihtsalt praegu on esitus segane.
Jah, katalüsaatorit ei loeta lähteaineks, ja põhjus ongi see, et ta on reaktsiooni lõppedes samal kujul alles. Jah, katalüsaator võib moodustada vahesaadusi, millest ta jälle samal kujul väljub. See on oluline sellepärast, et kui me võtame arvesse ka vahesaadused, siis nendes võib olla aatomeid või ioone, mida lähteainetes ei ole, vaid mis pärinevad katalüsaatorilt. Andres (arutelu) 17. juuni 2014, kell 16:56 (EEST)