Arutelu:Röntgenfotoelektronspektroskoopia

Tundub, et kolme illustratsiooni (Wide.jpg, Hires.jpg ja XPS PHYSICS.png) inglise vikipeediast vähemalt praegu ei õnnestu kasutada, sest nad on mitteinglise vikides võimaliku autoriõiguse rikkumise tõttu ajutiselt blokeeritud. Anna siin teada, kui soovid neid kasutada, ehk saab midagi ette võtta. --Vihelik 7. november 2011, kell 02:44 (EET)

Retsensioon artiklile

Artikli tõlkimisel on jäetud alles kõik tähtsad peatükid, mis peaksid antud teemat enam-vähem tervikuna katma. Tõlkimisest tingituna on sisu hetkel veel lonkav, kuid põhitõed on arusaadavad. Artikli pikkus on piisav ning sisule lisab vürtsi eestikeelsete kirjadega pildifail, mida on hea tõlgitud versioonis kohata. Kirjanduse nimekirjas on suur valik teoseid, kuid viiteid on vaid üks. Artiklis on sellele allikale viidatud vaid üks kord - tekib küsimus, et kas kogu tekst on ühest allikast pärit? Kindlasti vajaksid paljud väljatoodud faktid allikatele viitamist. Käesolevas artiklis esineb küllaltki palju nii näpu- kui ka kirjavigu. Kokku-lahku kirjutamisega enamasti probleeme ei esinenud, küll aga lause ehitus oli mitmel pool üsna konarlik. Kindlasti on see tingitud tõlkimisest, kuid kui lauset mitmeid kordi lugeda ning seejärel korrigeerida, saab ka mõttest paremini aru. Ülesehituses häiris pigem see, et osad peatükid (eriti lõpupoole) on väga lühikesed ning ei paku piisavalt informatsiooni vastava teema kohta. Hea oleks, kui lisada mõned viited märksõnade abil. Kindlasti kaunistab artiklit rohkete siseviidete lisamine, sest materjali selleks on siin palju. Üks suurem ülesehituse viga: artikli teises pooles on pikk loetelu, mis võtab palju laotusruumi. Kindlasti on võimalik see loetelu paigutada mitmesse veergu. Ülesehitust veidi korrigeerides ning kirjavigu parandades võiks sellest kaastööst saada hästi loetava artikli.

Mõningad detailsemad märkused teksti sisust:

• Sõna industry ei saaks siinjuures täpselt tõlkida kui tööstusharu, sest kõike loetelus nimetatut ei saa kutsuda tööstusharudeks.
• Sissejuhatavas lõigus puudub igasugune viitamine. Kuna need teadmised (ja faktid eriti) pole üldtuntud, siis mõni viide võiks ikkagi olla.
• Sisukorra teine punkt: Füüsika. Ehk annab seda pealkirja sõnastada veidi täpsemalt? ’A la Füüsikaline pool või Füüsikalised aspektid, või hoopis muud veidi täpsemat.
• Nagu aru saan, on suuresti tegu tõlkimisega. Inglisekeelsest variandist lähtudes oled välja jätnud ühe allika viite, mis viidanuks Ajalugu peatükile. Ajaloo all on nüüd täiendavat informatsiooni, kuid kust see informatsioon pärit on? Viide oleks hea.
• Vaata üle lauselõpu kirjamärgid – punktid. Mõnes kohas on, mõnes mitte.
• Vaata üle kogu tekst. Leidub kohti, kus oled kiiruga unustanud tühiku lisada. Nt. faktide esimene rida – enne suglusid lisa kindlasti tühik; initsiaalides P.D.Innes (pärast punkte peavad olema tühikud).
• Mõnes kohas on arukas lisada ja asemele sidesõna ning. See hõlbustab artikli lugemist ning arusaamist. Esimene selline olukord on sissejuhatava osa esimeses lõigus.
• Sissejuhatava osa teine lõik: loetelu on veidi keeruline lugeda, kuna mõned väljendid (nt. Oma olekus) ja sõnade asetus on konarlik. See võib tuleneda tõlkest, kuid eesti keeles saab ka lihtsamalt ja loomupärasemalt kirjutada.
• Loetelud. Kui loetelu on punktidena üksteise all, siis iga rida lõpetab kas semikoolon või mitte midagi (vt http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14219/loetelu_vormistamine.html).
• Sissejuhatava osa eelviimases lõigus on väljend „sünkrotron baasil valgusallikaga“. Õigem oleks „sünkrotonkiirguse allikaga“. Sellest lausest järgmises lauses, lõigus „... või laia 10 kuni 30 millimeetri laiust polükromaatilist...“, tuleb arvuvahemik panna kas sulgudesse, mõttekriipsude või komade vahele – tegemist on kiillausega (vt http://opikirjavahemargidselgeks.weebly.com/kiillause.html).
• Vikipeedia siselingi võiksid luua järgnevaile märksõnadele: Ernest Rutherford, Heinrich Rudolf Hertz, Albert Einstein (nimes on viga sees), (Wilhelm Conrad) Röntgen jpt.
• Sama sõna kordumine ühes lauses: „...erinevaid eksperimente, et uurida erinevaid detaile...“. Ühe neist võiks asendada mõne sünonüümiga.
• Kas sulgudes lühend SE sõnale seoseenergia on vajalik? Kui siiski mitte, siis võib selle tekstist eemaldada. Sama lause lõpust tuleb eemaldada täht i.
• Lauses „Pärast Teist maailmasõda, töötati Uppsalas (Rootsi) välja...“ koma ei ole vajalik.
• Alajoo peatüki viimases lauses esineb kaks korda sidesõna et. Lause tuleks ümber teha.
• Füüsika peatüki esimeses lauses esineb kaks keelelist viga: „...kus y-teljel on mitut elektroni detekteeriti (vahel ühikulise aja jooksul) ja x-teljel on detekteeritud elektronide seoseenergia.“ Sõna detekteerima minevikuvorm ning sulgudes olev tekst.
• Füüsika peatüki viies lause on küllaltki pikk ning raskesti loetav. Mõistlikum oleks see jagada kaheks eraldiseisvaks lauseks.
• Sõna „õhumolekulidega“ võiks kirjutada lahku.
• Füüsika peatüki kuues lause: „Ilma vaakumita põrkuksid elektronid õhumolekulidega, milel tulemusel elektron kaotab energiat ja sellega tuleb vale tulemus.“ Võiks parendada sõnastust ning parandada ka kirjavead.
• Füüsika peatüki üheksandas lauses tuleb lisada tühik arvu ja mõõtühiku vahele.
• Füüsika peatüki viimases lauses sõna enamus jäetakse alati ainsusesse. Mitmusesse käänatakse sellele järgnev sõna. Sõna enamus tähendab suures ülekaalus, sõna enamik tähendab suurem osa. Vastavalt lause mõttele võib kasutada sobivamat sõna.
• Süsteemi koostisosade loendis esineb vähemalt kolm kirjaviga.
• Tekstis esineb sama väljendi kaks erinevat kirjapilti: K-alfa ja Kα. Neist tuleks valida üks variant, mida kasutada kogu teksti ulatuses.
• Süsteemi koostisosade peatüki esimeses lauses esineb kaks kirjaviga, teises lauses üks. Kolmanda lause sõnastust tuleks kindlasti parendada. Viiendas lauses esineb üks väike viga. Peatüki viimases lauses esineb üks kirjaviga, ka sõnastust saab veidi parandada.
• Kasutusalade ja võimaluste peatüki esimene lause vajaks sõnastuse korrigeerimist ning väljatoodud loetelus võiks olla kõik variandid ühtses käändes vastavalt loetelu alustavale lausele.
• Edasiarendatud süsteemide ja võimaluste peatükis esinevad kirjavead.
• RTF mõõteriista piiride peatüki nimetuses esineb kirjaviga. Peatüki alampeatükkides esineb veel mõningaid vigu, loodan, et leiad need ise hõlpsasti üles.

Soovin palju jaksu ja pealehakkamist!

Naudikas 11. november 2011, kell 00:00 (EET)

Tere!

Artikkel näeb juba palju parem välja. Proovi ka valdkondade loetelu korda sättida - 2 kuni 3 veergu! Samuti mõned tühikud on endiselt puudu (RFS süsteemi koostisosade peatükis), lisaks lühendi SE vajalikkus vaata uuesti üle (pigem võta maha, seda ei ole ei valmites ega kusagil viidatud).

Naudikas 15. november 2011, kell 05:06 (EET)

---

• Lauses "RFSi spekter saadakse..." koma puudu
• 1–10 nm sügavuselt ainest
• "Fakte RFSi kohta:" tuleks esitada mitte täpploendina, vaid seotud tekstina.
• äärmiselt fokuseeritud 20 kuni 200 mikromeetri laiust monokromaatset alumiiniumi Kα röntgenkiirt või laia, 10 kuni 30 millimeetri laiust polükromaatset magneesiumi röntgenkiirt. Järgmises lauses võib kaks esimest koma ära jätta
• "torr" peaks olema lingitud
• "nagu näiteks" ja samas tähenduses "nagu" ees koma, järgneva loetelu järel ka
• Henry Moseley, Rawlinson ja Robinson eesnimed juurde ja linkida, samamoodi edaspidiste nimedega
• tunnustati tema suuri jõupingutusi RFSi kasulikuks analüütiliseks vahendiks arendamisel
• linkide moodustamise näpuvead
• enamuste → enamiku
• mis tahes
• Lauses "Monokromaatset alumiinium K-alfa..." puudu koma
• tundlikkuse
• mõttekriipsud arvude vahel
• skaneerib või skannib
• enamike → enamiku ("enamik" alati ainult ainsuses)
• Lauses "Spektroskoopilise pildi..." koma puudu
• tundlikkusest
• enamus → enamik
• kirjanduse all toodud allikad tuleks vormistada tekstisiseste viidetena

Adeliine 26. november 2011, kell 17:52 (EET)

Vast sai asja paremaks!?

Meeery