Arutelu:Punavetiktaimed
Taxoboxis peaks põhikonna asemel olema määratlemata takson (hõimkond) --Dj Capricorn 8. juuli 2008, kell 17:39 (UTC)
- Miks? Andres 9. juuli 2008, kell 08:03 (UTC)
Teen ettepaneku artikkel teisaldada Rhodophyta alla, või äärmisel juhul punavetikad alla. Esimesel juhul tuleks sulgudesse märkida, et eesti keeles kasutatakse ka sõnu punavetikad ja punavetiktaimed, viimase puhul märkida ka, et "taksonoomiliselt" on see nüüdisajal eksitav ja vale --Dj Capricorn 28. oktoober 2008, kell 18:18 (UTC)
- Minu ettepanek on küsida mõnelt asjatundjalt nõu. Küsisin selle asja kohta taimenimede komisjonilt, aga pole vastust saanud. Küsi Kk käest, tema ehk oskab öelda või siis asjatundjat soovitada. Andres 29. oktoober 2008, kell 06:57 (UTC)
- sellel teemal adekvaatsed ja ainuõiged otsused (minu arust) puuduvad, kuna tegu eriti heterogeense rühmaga, aga ladinakeelsete nimede kasutamisel allika usaldusväärsus kahtlemata tõuseb --Dj Capricorn 29. oktoober 2008, kell 16:10 (UTC)
- No ma ei tea. Üks kahest, "punavetikad" või "punavetiktaimed", peaks ikkagi kõlbama. Ega siis ladina keel heterogeensust ära ei kaota. Meil ei ole tarvis mingit sisulist otsust, vaid lihtsalt järgida eestikeelses terminoloogias asjatundjate soovitust. Andres 29. oktoober 2008, kell 18:54 (UTC)
- sellel teemal adekvaatsed ja ainuõiged otsused (minu arust) puuduvad, kuna tegu eriti heterogeense rühmaga, aga ladinakeelsete nimede kasutamisel allika usaldusväärsus kahtlemata tõuseb --Dj Capricorn 29. oktoober 2008, kell 16:10 (UTC)
See on hoopis üldisem küsimus. Esiteks, sama probleem puudutab ka pruunvetiktaimi - nemad ei kuulu ka taimede riiki. (Muide mõnes süsteemis pole isegi rohevetikad taimeriigis.) Teiseks, ei ole mingit tarvidust enamasti eestikeelseid nimetusi muuta taksonoomiliste ümberkorralduste puhul. See on vana nn Kumari probleem, kui ta muutis piirpääsukese piiritajaks, sest too ei kuulu pääsukestega ühte seltsi, ja vesikana lauguks, kuna too pole kanaline, või mets-kärbsenäpi metstikaks, sest ta lahutati teise perekonda; millaski varem nimetati samal põhjusel sinilill eesti keeles ümber siniülaseks, kuna ta oli pandud ülastega samasse perekonda. Moraal on tegelikult väga lihtne - eestikeelsel teaduslikul nimetusel peab olema fikseeritud vastavus ladinakeelse teadusliku nimetusega, ning süsteemi muutudes tuleb muuta seda vastavust, mitte aga nimetust. Peale toda Kumari-lugu, millele järgnes suur diskussioon, ongi enamasti targemaks saadud ja seda põhimõtet kasutatud. Kolmandaks - tasub tähele panna, et ladinakeelses nimetuses on ikka -phyta. Seega, mu meelest pole ei punavetikatel ega punavetiktaimedel (vajadusel võib neid kahte ka eristada, nagu pruunvetiktaimede ja pruunvetikate puhul) häda midagi. Artiklis võiks aga täpsemalt kirjeldada, kuhu see rühm hierarhilises süsteemis kuulub, ja ehk ka, kuidas ta seal rännanud on. Kk 29. oktoober 2008, kell 21:42 (UTC)
- Sõna "-taimed" (ja "-phyta") viitab minu meelest sellele, et tegu on hõimkonnaga. Minu meelest on kinnisnimetus just "punavetikad", sõna "punavetiktaimed" aga võib kasutada nii kaua, kuni neid hõimkonnaks loetakse.
- Süstemaatikast ja selle ajaloost tuleb kindlasti detailselt kirjutada. Andres 30. oktoober 2008, kell 13:21 (UTC)
- Olen nõus, mis eespool mainitud; seega pole vale neid nimetada ka punavetiktaimedeks, unustades "vaikimisi" ära, millele see sõna otseselt viidata võib. Seda toetaks ka variant, et punavetikad on taimed sensu lato mõne allika järgi. Pruunvetiktaimede puhul (Phaeophyta) oleks see minu arust suhteliselt julm eestikeelne tembeldus, kui nime pruunvetiktaimed on mõni üksik autoriteetne bioloog minevikus juurutanud.
Andrese öeldule tahaks täpsustada, et süstemaatikast lähtudes peab ka ütlema, et heterogeenseil vetikail (varem vist küll mitte nii heterogeenne) on ka oma süstemaatikanomenklatuur, kus hõimkond on nagu taimedelgi -phyta, selts aga juba phyceae, edasi -ales ja -aceae (viimased kaks nagu taimedelgi). --Dj Capricorn 30. oktoober 2008, kell 14:17 (UTC)
Sellele küsimusele võiks suhteliselt ammendava vastuse anda ilmselt üksnes Erick Kukk, kes vist peaaegu ainuke, kes nende vetikate eestikeelsete nimedega ka tõsisemalt tegelenud --Dj Capricorn 30. oktoober 2008, kell 14:17 (UTC)
- Eeri Kukke puhul on seejuures huvitav, et ta oli pikka aega vastu (ma ei tea, kas tänaseni) sinivetikate väljaarvamisele vetikate hulgast ja nende tsüanobakteriteks tegemisele - põhjusel, et ta meelest eristus pro- ja eukarüootide vahel on suhteliselt teisejärguline. Kk 30. oktoober 2008, kell 21:24 (UTC)