Arutelu:Parklaev

>> besaanmasti (viimane mast)
... ehk ikka kolmas mast vöörist lugedes kui maste on 3 või 4 ?
fok / groot / besaan / džiiger / panker ja keskmast Suwa 9. mai 2006, kell 06.20 (UTC)

Groote nummerdatakse: 1 groot, teine groot jne. Besaan / džiiger / panker on kõik viimase masti nimed eri laevatüüpidel. Akra 9. mai 2006, kell 16.15 (UTC)

Palun viidet allikale, mis räägib esimesest ja teisest jne grootmastist.

Ehk on ka allolevas raamatus mastide artiklid vigased?

hetkel on käeulatuses nt: ISBN 5899000376 MerLe lk 84 grootmast:

(holl grote mast), jauli ja ketši esimene mast, teistel purjelaevadel eest teine mast.

Täis-, parklaeva ja priki g. on täisraapurjestusega (*purjestus), teistel purjekatel pikipurjestusega.

sama lk 245 joonised mast:

täislaevad: (3)fokk,groot,besaan. (4)fokk,groot,besaan,džigger. (5)fokk,groot,kesk,besaan, džigger.

parklaevad: (3)fokk,groot,besaan. (4)fokk,groot,besaan,džigger. (5)fokk,groot,kesk,besaan,džigger.

barkantiinid: (3)fokk,groot,besaan. (4)fokk,groot,besaan,panker. (5)fokk,groot,kesk,besaan,panker.

prikk: (2)fokk,groot.

brigantiin: (2)fokk,groot.

jne jne -- kui aega saan toksin need siia

Seega besaanmast selle allika alusel ei pruugi alati olla tagumine mast.

Vaata ka: en:Primary source, en:Secondary source, en:Tertiary source, en:Source criticism.

Suwa 10. mai 2006, kell 06.22 (UTC)

Palusid viidata "Tehnikaleksikon" 81 aasta väljaanne, ja selle artikkel mast.

mast (germ.), 1. haril. laeva sümmeetriatasandis paiknev vertikaalne või veidi ahtri poole kaldu olev tarind. M-de külge kinnitatakse *losspoomid, antennid ja laevatuled. M-del paiknevad ka vaatlusplatvormid ning sõjalaevade prožektorid, radarid jm. seadmed. Purjekate m-d kannavad purjesid ja moodustavad kogu *peelestiku aluse. Kolme ja enamamastilistel purjekatel nimet. (vääri t alates) esimest m-i fokk-, viimast besaan- m-ks, vahepealseid grootmdeks (järjekorranumbritega . Kahemastilistel purjekatel, v. a. joll ja ketš, imet. esimest m-i fokk- ja teist groot- m-ks. 2. vundamendile toetuvast puit-, raud- betoon~ või metalltüvest ja seda hoidvatest ankur- datud tõmmitsatest (haril. terastrossidest) koos- nev ehitis. Tavalisimad on metallioludest või nurkterasest sõrestikm-d. - 3. *elektriliinlmast.

Mull on ka Sinu varjantidele samad vasted nii mõneski raamatus nii et seda peab küll mõne targema käest küsima.

Sulle üks küsimus, kudas jooksevad mastide nimed 6 ja 7 mastilistel.Akra 10. mai 2006, kell 15.21 (UTC)

Veel üks viide nii kirjutab endine meremuuseumi direktor Ants Pärna oma raamatus 100 laeva: "Thomas W. Lawson" oli ainuke seitsmemastiline kahvelpurjedega laev maailmas. Kui purjelaevadel esimest masti nimetatakse fokkmastiks. viimast besaanmastiks ja vahepealseid grootmastideks, siis sel laeval kandis iga mast ühe nädala- päeva nime. Laev oli väga kohmakas, tema juhtimine ja purjede käsitsemine raskendatud. Ameerika meremeeste seas omandas ta kiiresti halva kuulsuse. Akra 11. mai 2006, kell 15.50 (UTC)

Krusensterni juurest välja tõstetud:

endine Tallinna merekooli õppelaev

Andres 17. veebruar 2007, kell 05:02 (UTC)

see tekst oli artiklis Park
Parklaevka bark.Ingl.k. barque,barkholl.k.bark. Kolmemastiline purjekas, mille fokk- ja grootmastis on raapurjestus,besaanmastis pikipurjestus. Eespurjeid on [pukspriidi] ja [kliiverpoomi] kohal kuni 4, mastide vahel paiknevad kuni 4 [takslit] ülestikku. Lisapurjetena võivad olla kasutusel [leipurjed]. Kuni 19.saj. keskpaigani olid p-d suhteliselt väikesed purjekad. Hiljem nende kandevõime kasvas kuni 3000 tonnini ja enam,eriti vilja ja väetise veoks Lõuna Ameerika sadamatest ümber Cap Horni neeme. Selle liini jaoks oli hiljem ehitatud kuni viiemastilisi p-u, kandevõimega kuni 5000 tonni.Näiteks üks suurimaid viiemastilisi p-u "France" pikkus 110 m, laius 14,9 m, süvis 7,9 m, kandevõime 5500 tonni ehitati Glasgows 1890 a. väetise veoks Tsiilist Euroopasse.Oma kiireima reisi tegi 63 päevaga.Hukkus Brasiilia rannik lähedal 1901 a. Nüüdisajal on p-d kaotanud kasutuse kaubalaevadena,vaid mõned üksikud on säilinud Vaikse ookeani regioonis saartevahelises kaubaveos.Mõned suuremad on kasutusel õppelaevadena või meremuuseumites mälestusena purjelaevastuse ajastust. Rol

suwa 16. juuni 2008, kell 07:11 (UTC)

Siin on liiga pikad kirjeldused. Parem jätta siia nimed ja teha eraldi artiklid. Andres 20. juuli 2010, kell 20:03 (EEST)[vasta]

kahvel- ehk pikipuri

Minu meelest pole tegemist sünonüümidega. Kahvelpurje puhul on tegemist ühe kindla purjetüübiga, kuid "pikipuri" on laiem mõiste: selle alla käivad ka lüügerpurjed, bermuudapurjed, topslid jne. --Voorits 6. detsember 2015, kell 15:06 (EET)[vasta]