Arutelu:On a New List of Categories

Ingliskeelne vikitekst võiks eeskujuks olla küll – sellega, et ta Vikitekstides on. Pikne 21. aprill 2010, kell 11:06 (EEST)

Järgmisena ma hakkan siia kirjutama kommenteerivat ülevaadet. Minu meelest on asi palju lihtsamalt jälgitav, kui kõik on koos. Tekstide integreerimisel Vikipeediasse on ka muid eeliseid, millest ma olen kümme korda rääkinud ja mida keegi pole ümber lükanud. Andres 21. aprill 2010, kell 11:14 (EEST)

Jah, mäletan, et alliktekste iga hinna eest entsüklopeediasse kirjutad. Lihtsalt olgu mainitud, et sellest ei pruugi eeskuju võtta. Minu meelest selle pisut lihtsama linkimisküsimuse ümberlükkamiseks piisab tõigast, et siin on tegu entsüklopeediaga. Kommentaarid sobivad Vikitekstidesse. Pikne 21. aprill 2010, kell 11:29 (EEST)

Ka entsüklopeediad, isegi üldentsüklopeediad, näiteks Brockhaus, avaldavad alliktekste. Ka tekstide kommentaarid võivad olla entsüklopeediate sisuks. Mõnes teadusharus (näiteks teoloogias, filosoofia ajaloos ja õigusteaduses) on see oluline osa selle teaduse sisust, mistõttu on entsüklopeedias nende õige koht. Muide, ma ei räägi originaalkommentaaridest, vaid kommentaaride ülevaadetest. Teksti ja kommentaari lahutamine on kunstlik. Romaani teksti pole minugi meelest otstarbekas Vikipeediasse panna, kuid näiteks luuletuse teksti puhul oleks see loomulik. Filosoofia- ja õigustekstide puhul lihtsustab Vikipeediasse integreerimine esitust, sest siselingid hõlbustavad kommenteerimist. Andres 21. aprill 2010, kell 11:43 (EEST)

Samuti on minu meelest kunstlik materjali esitamise ja õpetamise lahutamine. Andres 21. aprill 2010, kell 11:45 (EEST)

Peale kõige muu on siin tegu lühikese tekstiga. Andres 21. aprill 2010, kell 11:48 (EEST)

Ühe entsüklopeedia artikli kohta on tegemist ikka päris piraka tekstiga. milleks meile üldse need kõrvalprojektid. Kuhjame kõik kokku ühte hunnikusse ja moodustame mammutpeedia.--Kyng 21. aprill 2010, kell 12:10 (EEST)

Need kõrvalprojektid võivad ju olla, aga see ei tähenda, et mitte miski nendesse sobiv ei võiks siin olla. Kõrvalprojektide mõte tuleneb ju otstarbekusest, ja nende pärast ei peaks loobuma millestli, mida Vikipeedias teha on otstarbekas. Andres 21. aprill 2010, kell 12:18 (EEST)

Arvan, et selle järgi mis enesele otstarbekas on (entsüklopeedia ja õpetamine?), ei tuleks moonutada teiste arusaama sellest, mille jaoks entsüklopeedia otstarbekas võiks olla. Mõni erandlik näide ei tohiks siin aluseks olla – ma küll ei tea, mis sorti üldentsüklopeedia Brockhaus on või mis kujul ja ulatuses ta alliktekste avaldab.

Entsüklopeedias mõõdukas mahus tsiteerimises polegi midagi halba – olgu siis vajadus mõnd üksikut kohta teosest kommenteerida või tegu lühema luuletusega. Lühem tsitaat sulandub veel teost käsitlevasse teksti. Soovitan tutvuda ka eeltoodud linkidega. Kui tegu on terviktekstiga või suure osaga sellest, siis kommentaare ei peagi tekstist lahutama – need saab ka Vikitekstidesse lisada. Pikne 28. juuni 2010, kell 20:15 (EEST)

Miks see, mis mulle otstarbekas on, peaks moonutama teiste arusaama sellest, mis entsüklopeedia jaoks otstarbekas võiks olla? Ma ei usu, et minu otstarbekuse mõõdupuu kuidagi spetsiifiline oleks. Ma ei näe tervikteksti mujale pagendamises mitte mingit sisulist eelist võrreldes selle äratoomisega artikli koosseisus.

Brockhaus on umbes samasugune entsüklopeedia nagu Eesti omad, ainult mahukam. Sinna on pikitud ka terviktekste. Igatahes ei näe ma, kuidas terviktekstide vältimine võiks tuleneda entsüklopeedia olemisest. Pigem on ettekujutus entsüklopeediast kujunenud seniste entsüklopeediate piiratud võimaluste mõjul. Entsüklopeedia olemusse ei kuulu minu meelest lühendamine, st millegi olulise ärajätmine ruumipuuduse tõttu.

Mis on Vikitekstides võimalik teha, eks seegi ole meie otsustada. Aga Vikitekstid ei ole Vikipeediaga piisavalt integreeritud, seetõttu ongi minu meelest otstarbekas võimaluse korral Vikipeediat kasutada. Andres 29. juuni 2010, kell 10:17 (EEST)

Minu meelest tekitab see isegi segaudust, kui suurem osa artiklist pole entsüklopeediline käsitlus (mida üldise arusaama järgi entsüklopeediast oodata), vaid tekst, mida käsitletakse, ise. Ma ei usu, et sääraseid tekste pole entsüklopeediatesse pikitud ruumipuuduse tõttu, vaid seesõttu, et entsüklopeedia on siiski pisut teise suunitlusega väljaanne. Pikne 29. juuni 2010, kell 12:33 (EEST)

Jah, see puudus artiklil praegu tõesti on, et tekst on valmis, muu jutt (entsüklopeediline käsitlus) aga peaaegu puudub. Aga selle artikli kohta saab kirjutada rohkem teksti, kui siin praegu on, ja ma hakkan sellega tegelema (muidugi ei pea autor tingimata mina olema).

Olen nõus, et artiklid ei tohiks niisugused olla, mis sisaldavad ainult teksti ja milles muud juttu pole. Need on poolikud artiklid.

Entsüklopeedia peaks minu meelest sisaldama samasugust materjali nagu pikemad käsitlused. Kui on tegu olulise tekstiga, siis kirjutatakse sellest tekstist palju ning tuuakse ära ka tekst ise. Trükitud entsüklopeediad kirjutavad igast teemast ruumipuudusel lühemalt, kui ruumi olemasolu korral võiks. Andres 29. juuni 2010, kell 13:02 (EEST)

Ma soovitan sul selliseid poolikuid töid mitte üles panna. Sinul kui autoril on ilmselgelt ettekujutus, mis moodi see valmis kujul välja peaks nägema aga ülejäänud kahjuks sinu mõtteid lugeda ei oska ja neile jääb mulje, et on mingi täielik porno kokku keeratud. Jah, igaüks võib täiendada, aga nagu Sa kindlasti märkad, siis esimene rekatsioon on selline tekst Vikitekstidesse viia, mitte seda täiendada. Ise toetan ka sellisel kujul "artikli" vikitekstidesse tõstmist.--Kyng 29. juuni 2010, kell 14:27 (EEST)

No ma ei tea, meil on valdav osa tekstidest mitte-eeskujulikud, seega on poolikud. Eeskujuliku artikli tegemine nõuab aega ja ühistööd. Ma ei pretendeeri autorlusele, ja tegelikult ma arvan, et vikitekstidesse peaks panema pigem valmis (toimetatud ja avaldatud) tekste, sest seal seda vaevalt toimetatakse, siin aga on teised kasutajad tõlkeid toimetanud. Minu poolest pange Vikitekstidesse üles, mul ükskõik, aga ma ei tahaks, et neid asju siit välja tõstetaks. Kui ei lubata alustada, siis pole ka lootust, et lõpetatakse.

Ma ei saa aru, miks just need asjad rohkem ette jäävad kui muu. Praegu küll seda ohtu pole, et sääraseid asju jäljendama hakatakse, sest tõlke koostamine nõuab tublisti tööd. Lugejale on aga üldjuhul ükskõik, kust ta teksti lugeda saab. Andres 29. juuni 2010, kell 15:52 (EEST)

Mina ka ei saa aru, miks inimestele kõik asjad ette jäävad. Ja arvan, et lugejatele ei ole ükskõik, kust nad loevad. Mina näiteks ei satu kunagi vikitekstidesse, ja on ka ilmselge, et Vikipeediasse satub tunduvalt rohkem inimesi kui sinna. Sel teemal on mitmes kohas juba piisavalt palju häid argumente toodud, mis näitavad, et Vikipeedias on sellisest tekstist rohkem kasu. Igatahes teevad ainuüksi siselingid asja mitte tundvale lugejale arusaamise tunduvalt lihtsamaks.

Viimasel ajal tekib tunne, et kustutamise-keelamise-kehtestamise-hääletamise peale kulub rohkem aega ja energiat kui positiivse panustamise peale. Minu meelest Vikipeedia põhiprobleem ei ole see, et siin on liiga palju artikleid. --Epp 29. juuni 2010, kell 16:53 (EEST)

Mis moodi ei ole ükskõik? Kes otsib, see leiab sealt, kust vaja ja link Vikitekstidesse oleks siin olemas. Minu meelest ei peaks paari tehnilise pisiasju (palju häid argumente) pärast entsüklopeedia suunitlusest mööda vaatama ja kui vaja, saab abistavad lingid tekitada ka Vikitekstidesse. Ettejäämise osas – kitsaskohtadele ju ikka tohib tähelepanu juhtida, eks? Muu, näiteks, et artiklit toimetamist tahavad, on niigi selge.

Vabandust teemast kõrvalekaldumise pärast. Luba ma sõnastan ümber – eestikeelse Vikipeedia probleem pole see, et liiga palju artikleid on, vaid see, et kui midagi on liiast (vedeleb, teeb häbi), siis tihtipeale puudub võimalus asjale reglementeeritult läheneda ja katsed kusutamise vms protsesse lihtsustada püütakse eos põrmustada, midagi paremat välja pakkumata. Ja kui näiteks hääletuse tulemusena jääb artikkel alles, oleks edaspidi märksa vähem põhjust vaielda, kui saab viidata hääletusele, kus kasutajad oma hääli põhjendada on püüdnud. See oleks aja ja energia kokkuhoid küll – kui asjade vindumajäämine just kellelegi kasulik pole. Pikne 1. juuli 2010, kell 15:42 (EEST)

Millisel moel see artikkel Vikipeediale häbi teeb? --Epp 1. juuli 2010, kell 15:57 (EEST)

Ma pole seda siinse artikli kohta väitnud. Pikne 1. juuli 2010, kell 16:01 (EEST)

Kui jutt on sellest artiklist ja sarnastest, siis väljapakutav parem ongi tõlget sisaldavate artiklite säilitamine koos entsüklopeedilise materjali lisamisega. Reglement peaks siis lihtsalt niisugust asja lubama.

Pikse pakutud lahendus on iseenesest loomulik ja teostatav, kuid sellel on halvemused, mida ma olen kogu aeg püüdnud selgitada.

Ja see, mis on entsüklopeedia suunitlus, on vaieldav. Minu meelest siin vastuolu entsüklopeedia suunitlusega pole.

Mis puutub kustutamisse, siis minu arvates praegune süsteem, kus arutelu toimub arutelulehel ja ilmsetel juhtudel toimub kustutamine kiiresti, on parem kui hääletused eraldi lehtedel. Andres 1. juuli 2010, kell 20:18 (EEST)